Teise maailmasõja ajal jõudis Eestist Rootsi ligi 32 000 eestlast ja rannarootslast. Missuguseid tundeid tekitasid eestlaste seas Rootsi valitsuse vastuolulised otsused ja kuidas eestlaste käsi Rootsis pärast põgenemist käis, räägib Tartu Ülikooli Välis-Eesti uuringute keskuse teadlane Kaja Kumer-Haukanõmm (VEUK) .
Põgenike vastuvõtt oli organiseeritud: sõjaväepersonal võttis vastu, tehti tervise ülevaatus, täitõrje, registreeriti ja kuulati üle ja suunati seejärel karantiinilaagrisse. Põgenikelaagrites hakkasid inimesed tööd otsima,organiseeriti lastehoidu, hakati lapsi õpetama. Pärast laagreid tekkisid Rootsis suuremad eestlaste keskused, tekkis palju eestlasi ühendavaid organisatsioone. Mõne aja pärast keelati aga eestlaste poliitiline tegevus ja otsustati kõigile eestlastele anda Nõukogude Liidu kodakondsus.
Foto: Eestlased Rootsis (Riigiarhiiv).
. Saates kõneles põgenemisest Rootsi ja uue elu algusest Rootsis luuletaja Kalju Lepik (pildil) . Hubert Veldermanni saated luuletajaga "Nägu koduaknas" olid eetris 1992.aastal. Kalju Lepik meenutab lapsepõlve Koerus, luulehuvi tärkamist, Eestist lahkumist, arutleb keeleoskuse vajalikkuse ja okupatsiooni üle. Räägib loomingust ja loomisest ja suhtumisest Eestisse.
Artikkel balti põgenike väljaandmisest TUNA-s . Autor EMS-i esimees Peep Pillak Loe siit.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.