Setomaa maastikupilti kuuluvad ainulaadsed õigeusu külakabelid ehk tsässonad. Üldiselt on tsässonad väikesed, 6-10 m² suurused lihtsad palkhooned. Dendrokronoloogiliste mõõtmiste tulemuste põhjal võib öelda, et Eesti ja Setomaa ajalugu arvestades on tegu ühtede vanemate siiani säilinud puithoonetega (nt Setomaa teadaolevalt vanima säilinud - Mikitamäe vana tsässona oletatav ehitusaeg on 1694.a ). Praegustes Eesti Vabariigi piirides on 22 tsässonat, neist 3 (Võmmorski , Mikitamäe ja Obinitsa ) on ehitatud pärast 1997. aastat. Meremäe valla territooriumil on säilinud 11 tsässonat.
Tartu Ülikooli õppejõud ajaloodoktor Heiki Valk (pildil) räägib, mis on teada esimestest tsässonatest , miks tsässonaid kirikute kõrvale vaja oli ja kuidas on võim läbi aegade tsässonatesse suhtunud.
Heiki Valk on varem rääkinud saates "Eesti lugu" sellest , kuidas ja mida eestlane keskajal uskus. Kuula siit. Heiki Valk külakalmistutest ja kirikaedadest keskajal. Kuula siit.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.