Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.
Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist:
Eesti lugu. Tsässon
Setomaa maastikupilti kuuluvad ainulaadsed õigeusu külakabelid ehk tsässonad. Üldiselt on tsässonad väikesed, 6-10 m² suurused lihtsad palkhooned. Dendrokronoloogiliste mõõtmiste tulemuste põhjal võib öelda, et Eesti ja Setomaa ajalugu arvestades on tegu ühtede vanemate siiani säilinud puithoonetega (nt Setomaa teadaolevalt vanima säilinud - Mikitamäe vana tsässona oletatav ehitusaeg on 1694.a ). Praegustes Eesti Vabariigi piirides on 22 tsässonat, neist 3 (Võmmorski , Mikitamäe ja Obinitsa ) on ehitatud pärast 1997. aastat. Meremäe valla territooriumil on säilinud 11 tsässonat. 
Tartu Ülikooli õppejõud ajaloodoktor Heiki Valk (pildil) räägib, mis on teada esimestest tsässonatest , miks tsässonaid kirikute kõrvale vaja oli ja kuidas on võim läbi aegade tsässonatesse suhtunud.
Heiki Valk on varem rääkinud saates "Eesti lugu" sellest , kuidas ja mida eestlane keskajal uskus. Kuula siit. Heiki Valk külakalmistutest ja kirikaedadest keskajal. Kuula siit.
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud.
Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm.
Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Vivika Ludvig.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.