Mullu avaldati Sirbis järgmised luuleread: "kust sa siis ikka lõpuks tuled // kus su vanemad elavad // vahel tunnen et tulen igalt poolt // ja eikusagilt [---] // aga kes sa oled // oma või põder või usakas või svensson [---]." Luuletus pealkirjaga "väliseestlase bluus ehk kust sa tuled" ilmus ühe Pariisis elava Eesti juurtega arheoloogi sulest, kes juhtis tähelepanu sellele, kuivõrd mitmetahuline võib olla välismaal elava eestlase enesemääratlus.
Väliseestlane on tõenäoliselt kõige levinum mõiste, millega tähistatakse Eesti väliskogukondade liikmeid; väliseestlast vastandatakse n-ö kodueestlasele. Mõiste pole sugugi uudne, vaid selle kasutusnäiteid võib leida ka sajandi tagusest perioodist. Väliseestlase kõrval on kasutatud ka teisi mõisteid, nagu näiteks ulgu-, haja-, globaalne või üleilmne eestlane, eestlane välismaal või rahvuskaaslane.
Lisaks tarvitatakse kitsamaid kogukondi tähistavaid mõisteid. Näiteks Kanada ja Rootsi diasporaa liikmeid kutsutakse vastavalt Kanada või Rootsi eestlasteks. Või siis 2011. aastal võeti käibele mõiste Kalevipoeg, millega hakati tähistama Eesti ja Soome vahel pendeldavaid ehitajaid.
Ent kuidas suhtuvad väliseestlase mõistesse need, keda see tähistab? 2022. aastal ilmunud uuringust* selgus, et üleilmsete eestlaste enesemääratlus on kompleksne ning kõik ei samastu sõnaga väliseestlane. Mõne hinnangul on sõna võõrastav ega sobi kirjeldamaks näiteks neid, kes elavad mõnes Eestile lähedal asuvas riigis, kes käivad tihti Eestis, või kes peatuvad välismaal üksnes ajutiselt. Kui aga inimene on elanud eemal pikemat aega ega plaani Eestisse naasta, siis võib ta nimetust suurema tõenäosusega omaks võtta. Samas ei tasu unustada, et iga inimese suhted oma juurtega on erinevad, ja isegi mõne pagulaseestlase järeltulija võib määratleda ennast eeskätt eestlasena.
Kokkuvõttes tasub alati järele uurida, kuidas Eesti väliskogukonna liige ennast määratleb. Mõni küll kutsub end väliseestlaseks, kuid teine jälle soovib olla lihtsalt eestlane, kes elab välismaal.
* Vaata lähemalt Kristjan Kaldur jt (2022). Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal. Uuringu aruanne. Balti Uuringute Instituut. https://www.ibs.ee/publikatsioonid/eesti-valiskogukonnad-identiteet-hoiakud-ja-ootused-eesti-riigi-suunal/
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.