Netisuhtluse üheks eripäraks on kiire sõnumivahetus, mis võib omakorda mõjutada sõnumite pikkust. Näiteks ühe 2016. aasta uuringu andmetel on netikeeles laused märgatavalt lühemad kui kirjakeeles. Põhjuseid võib olla mitmeid, ent ühe mustrina esineb netisõnumites sõnade väljajätmist. Sarnaseid kasutusmalle võib leida ka eesti teismeliste tšätivestlustest ja suulisest eesti keelest.
Sageli jääb lausest välja öeldis, eriti esineb seda tegusõnaga olema. Näiteks võib inimene saata sõnumi "me väljas" või "ml savi", selmet öelda "me oleme väljas" või "mul on savi". Seejuures tegusõna olema puudumine ei sega arusaamist, kuna lause tähendus selgub ülejäänud lauseliikmete toel.
Samuti võib kõrvale jääda mõni tegevust väljendav tegusõna, nagu näiteks sõnumis "ma kohe koju", kust puudub tegusõna minema. Mõnikord selgub taolise sõnumi tähendus ümbritseva konteksti põhjal. Näiteks, kui sõber saadab mulle sõnumi "ma sind kaaa", siis omaette lausena võib see olla mitmeti tõlgendatav. Ent, kui mina olin eelnevalt kirjutanud talle "ma igatsen sinddd", siis võin selle põhjal eeldada, et sõber väljendab oma sõnumiga, et ta igatseb mind ka.
Lisaks tegusõnale võib lausest puududa asesõna. Näiteks selle asemel, et kirjutada "mis sa teed?", ja vastata sellele sõnumiga "ma vaatan telekat", võivad vastavad sõnumid olla lihtsalt kujul "mis teed?" või "vaatan telekat". Asesõna väljajättu võimaldab asjaolu, et eesti keeles selgub lause isik tegusõna pöördelõpust.
Kui sõnumi näol on tegemist küsimusega, siis kiputakse mõnikord välja jätma küsisõna kas. Näiteks nagu lausetes "sa trenni?" või "magad vä". Nendes näidetes näitavad partikkel vä ja lauselõpuline küsimärk, et tegu on küsilausetega.
Eeltoodud väljajätud võivad esineda ka koos. Näiteks sõnumis "teeksime ühe pela?" on puudu küsi- ja asesõna (vrd "kas me teeksime ühe pela?") ja sõnumis "lahe särk" on puudu ase- ja tegusõna (vrd "sul on lahe särk"). Kui keegi saadab küsimärgiga sõnumi "khe seal?", siis sellest on korraga välja jäetud nii ase-, tegu- kui küsisõna (vrd "kas sa oled kohe seal?").
Lisalugemist
Tutvu ka Tartu Ülikooli uurimisprojektiga "Digiajastu keel: suulised ja tšätivestlused" veebiaadressil: https://www.sisu.ut.ee/dak.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.