Viimasel ajal on moodi läinud niinimetatud molutamine, mistõttu uurime, mida see sõna endast kujutab ja kuidas molutamine täpsemalt käib.
Molutama lähtub sõnast molu. Molul on mitu tähendust: esiteks 'ebameeldiv nägu või olend' ja teiseks 'suu'. Kolmandaks saab nii öelda inimese kohta, harilikult tahtes viidata tema tobedusele või nõmedusele. Aga molu on ka sõnade nõme ja tobe sünonüüm. Mainitud tähendused on EKI ühendsõnastikus halvustavaks ning 'näo ja olendi' tähendus lausa vulgaarseks märgendatud. Etümoloogiliselt pärineb molu saksa sõnast Maul, mis tähendab looma suud, lõugu, ent seda on peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks. Esimestes eesti keelt sisaldanud sõnastikes on Maul'i vasteks 'suu'. Molu aga esineb sõnastikes alates Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatust 1869. aastal.
Molutama tähendab EKI ühendsõnastiku järgi 'niisama vahtima ja tegevusetult passima'. Molutama on sõnaraamatutes registreeritud alates 1960. aasta ÕSist, kus seda on peetud vulgaarseks ja tähenduseks antud 'lollakalt, tegevusetult vahtima'. 2018. aastast alates ei pea ÕS sõna molutama enam mitte vulgaarseks, vaid argikeelseks ja ka seletuses on sõna lollakalt asendatud sõnaga mõttetult, seega on tähenduseks 'mõttetult, tegevusetult vahtima'.
Ilmselt tänu selle sõna laiemalt positiivses kontekstis kasutusse võtnud Fred Jüssile on see sõna saanud positiivse alatooni, tähistades laiemalt igasugust mittemidagitegemist ja puhkamist.
Molutamise vastandiks võib vast pidada rööprähklemist, mis tähendab mitme asja korraga tegemist. Selle sünonüümiks on 2010. aasta sõnausel pakutud ka sõna mitlema, mis lähtub sõnast mitu, ent pole laiemalt kasutusse läinud ja võib seetõttu mõjuda tekstis pigem kirjaveana.
Kui vaadata sõna molutama kasutust 2014. aastast kuni 2023. aastani eesti keele ühendkorpuses, siis on näha, et kõige sagedamini on seda eestikeelsetes tekstides just viimastel aastatel. Sõna rööprähklema aga on kasutusse ilmunud 2016. aastal ja ka seda sõna on enim kasutuses just viimastel aastatel.
Molutama on hea näide sellest, kuidas muutub keel ja keeletaju, muutub sõna värving, sest muutub kontekst, kus seda kasutatakse. Kui Nõukogude aja retoorikasse tegevusetult passimine kuidagi ei sobinud (seda kinnitab ka tolle aja ÕSides leiduv märgend vulgaarne selle sõna juures) ja kahetuhandendate esimestel kümnenditel oli pigem normiks rööprähklemine, siis nüüdseks on aru saadud, et Fred Jüssi kombel aeg-ajalt pikutamine ja taevasse vaatamine võib rohkem edasi viia, kui mitmel rindel korraga rassimine. See arusaam kajastub ka keeles ja keelekasutuses, mis omakorda kajastub sõnaraamatutes.
Loe lisaks
Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. https://www.eki.ee/dict/ety
Õigekeelsuse sõnaraamat. ENSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Toimetanud Ernst Nurm, Erich Raiet ja Magnus Kindlam. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960. 872 lk.
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Eesti Keele Instituut. Toimetanud Maire Raadik. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2018. 1253 lk.
Eesti keele ühendkorpus 2023. Koost Kristina Koppel, Jelena Kallas. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-08D17L
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.