Golfi hoovus ei ole taustajuttudes varem teemaks olnud. Nüüd siiski võtan selle ette, täpsemalt mitte ainult Golfi hoovuse, vaid kogu Atlandi ookeani hoovuste ehk vee ringlemise süsteemi. Ingliskeelse lühendiga on see tuntud kui AMOC ja Golfi hoovus on vaid üks mitmetest, mis kokkuvõttes tagavad sooja ja külma vee ringluse. Kuna hoovustega toimuv veeringlus on seotud ka meid puudutavalt Põhja-Euroopa kliimaga, tasub seda jälgida.
Kliimamuutusest on räägitud nõrkemiseni ja ei hakka siinkohal arutlema teemal, millest või kellest see tuleneb. Kuigi valdav enamus teadlasi on ühel meelel selles, et inimesel on selle muutuse juures oma roll olemas.
Atlandi hoovuste, sealhulgas ka Golfi hoovuse puhul näikse probleemiks olevat nende aeglustumine. Kui aga külma ja sooja vee ringlus aeglustub, avaldab see mõju ka kliimale. Viimati oli teema uudistes seoses mullu oktoobris rohkem kui 40 teadlase poolt Arktika nõukogule saadetud avaliku kirjaga. Väljendati muret Atlandi hoovuste muutumise pärast, mis määrab elutingimusi kõigil arktilise piirkonna rahvastel.
Arktika nõukogu kutsutakse üles aktiivselt tegelema kliima soojenemise aeglustamisega. Kuigi võib kohe öelda, et kliima on planeedil ühine ja pelgalt Arktika nõukogu tegevus seda üksi ei päästa.
Kuid pisut taustast. Atlandi hoovuste süsteem ehk AMOC on osa maailma ookeanide hoovuste konveierist ja liigutab, nagu öeldud, külma ja sooja vett lõunast põhja ja põhjast lõunasse.
Kui hoovus toob vett lõunapoolkeralt Põhjamerre, muutub vesi tee peal soolasemaks tänu aurustumisele subtroopilises piirkonnas ja tänu soolase vee lisandumisele Vahemerest. Arktikasse jõudes muutub vesi jahedamaks ja jäätudes eraldub sool, mis jääb vette. Külm soolane vesi on suure tihedusega ja vajub ookeani põhja poole, jättes pinnavee Atlandi Euroopa poolel soojaks. Lõpuks pöördub külm põhjavesi tagasi lõuna suunas, kus tõuseb taas pinnale ja algab uus ring.
Kliimamuutused soojendavad ookeani, muutes vee kergemaks, vähendades selle tihedust ja seega ei vaju see enam allapoole. Lisaks tähendab vihmade sagenemine ja sulav jää mageda vee lisandumist ookeanisse, vähendades selle soolasust. Muuhulgas tähendab see, et Atlandi hoovuste poolt atmosfääri soojendamine ja süsihappegaasi neelamine saavad olema häiritud. See tähendab häireid Põhja-Euroopa kliima mõõdukana hoidmise mehhanismis.
Hoovuste kasvõi väike aeglustumine muudab Euroopa kliima jahedamaks ja põhjustab muudatusi nii Euroopa kui ka Lõuna-Ameerika ja Aafrika sademete mallis. Muutub ka India vihmaperioodi aeg ja troopiliste vihmade vöönd nihkub lõuna poole, põhjustades põuda Aafrika Saheli piirkonnas. Ehk kui meie muretseme peamiselt Euroopa kliima pärast, siis tegelikult toimuvad muudatused ka mujal.
Muuhulgas tähendaks hoovuste muutumine kiiret merepinna tõusu USA idarannikul. Tormid muutuvad ägedamaks, Amazonase piirkonnas võivad vihma ja kuiva ilma perioodid kohta vahetada ja ilmneda võib jääajale omane nähtus, mis tähendab põhjapoolsete alade külmenemist ja lõunapoolsete soojenemist.
Kui hoovuste süsteem peaks kokku kukkuma, tähendaks see osale Euroopast temperatuuri langust kuni 30 kraadi. Kliimamuutuste mudeli järgi langeks Londonis õhutemperatuur kümme ja Norras Bergenis 15 kraadi. Vihma sajaks vähem ja merevesi võiks tõusta Euroopa rannikualadel umbes meetri jagu.
Ütleme kohe, et teadlaste seas ei ole selle kõige osas üksmeelt. Ka Golfi hoovuse aeglustumist ennustatakse erinevalt. Et see aeglustub, näikse olevat enam vähem kindel, kuigi andmeid on ainult viimase poole sajandi kohta. Edasine on juba vaieldav, kuna eri uurimused pakuvad eri stsenaariume.
Üks hiljutistest kliimamudelitest pakub hoovuste süsteemi kokku kukkumist juba sajandi keskpaigaks. Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) ennustab, et ka sajandi lõpuks ei pruugi seda veel täie kindlusega juhtuda, aga selleks ajaks võivad tekkida eeltingimused kollapsi saabumiseks järgmise sajandi algul.
Ajaloost on teada, et jääaegadel olevat hoovuste süsteem Atlandil lagunenud. Praegu arvatakse, et alates 1950. aastast on hoovuste kiirus vähenenud umbes 15 protsenti. On mitmed kaasnevad nähtused, mis tulenevad kliima soojenemisest. Mullune aasta olnud väidetavalt mõõtmisaja kõige soojem ehk temperatuur jätkab tõusmist ja kui läheb soojemaks, siis arktilised jääd sulavad, nagu lihtne arvata.
Arvud selle sulamise kohta on päris muljetavaldavad. Kokku kaotavat Arktika maismaajää igal aastal umbes 350 gigatonni oma massist. Ja ühes sekundis sulavat Arktika liustikest ja jääkattest umbes 9,5 tonni jääd. Kui jää sulab sellises mahus, tähendab see ka vee koguse kasvu maailmameres.
Merevee tase ei tõuse kõikjal ühtlaselt. Näiteks troopikas tõuseb merevesi 30 protsenti kiiremini kui globaalne keskmine. Põhjus on selles, et suure jäämassi sulamisel muutub Maa gravitatsiooniväli. Kui Gröönimaa jäämass sulab, siis selle gravitatsioonitõmme väheneb ja see omakorda põhjustab merevee eemaldumise Gröönimaast.
Huvitavad on näited, mida merevee tõus tähendaks. Näiteks kui globaalne temperatuur tõuseks sajandi lõpuks viis kraadi, tõuseks merevee tase põhjapoolkeral, kaasa arvatud Londonis, Kopenhaagenis, Dublinis ja New Yorgis kuni kaks meetrit. Kuna selleni on veel aega, siis jõuaksid arenenud tööstusriigid võib-olla midagi ka ette võtta. Hullem oleks olukord niinimetatud globaalses lõunas, kus juba praegu mõned ookeanis paiknevad saareriigid näevad vee tõusu tõttu oma pindala vähenemas.
Kliima ei pruugi nii palju soojeneda kui ülaltoodud näite puhul, kuid see ei ole ka välistatud. Globaalsel soojenemisel on kumulatiivne efekt. Mida rohkem temperatuur tõuseb, seda kiiremini hakkavad realiseeruma negatiivsed stsenaariumid. Ja Golfi hoovuse aeglustumine koos mõjuga Põhja-Euroopa kliimale on vaid üks osa sellest protsessist.
Viited lugemishuvilistele
- AMOC-letter_Final.pdf
- Altantin meriveden kierron pysähtyminen näyttää aiempaa todennäköisemmältä | HS.fi
- Physics-based early warning signal shows that AMOC is on tipping course | Science Advances
- Scientists warn of collapse of the Atlantic meridional overturning circulation AMOC | ICOS
- IPCC_AR6_SYR_SPM.pdf
- What would happen if the Atlantic Meridional Overturning Circulation (AMOC) collapses? How likely is it? | MIT Climate Portal
- 4 facts about sea level rise | Arctic Council
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.