Jutu aluseks on Roberto Timo raamat "Rhodos. Vahemere kuninganna ja oma aja Wall Street" (Roberto Timo, "Rhodes. The Queen of the Mediterranean and the Wall Street of its Era", 2018).
Rhodose saarel viibides jätab see mulje tüüpilisest turismipiirkonnast, mida see ka on, kuid omal ajal oli see Vahemere piirkonna üks keskne kaubandus- ja rahanduskeskus. Jätan kõrvale saare tuntud turismiobjektid, nende kohta võib niigi infot leida.
Rhodose saare teke on müütide kohaselt seotud sellega, et kui Zeus jagas jumalate vahel maa ära, olnud Apollo jahil ja jäänud kõigest ilma. Kuna ta selle peale lärmi tõstis, ei jäänud Zeusil muud üle, kui talle üks maalapp leida. Selleks tõstis ta tüki maad merepõhjast pinnale ja nii sündiski saar, mis sai nimeks Rhodos.
Apollo kui saare isand oli ka põhjus, miks Rhodosel tekkis tugev Apollo kultus. Üldiselt olnud Apollo Kreeka ja Egeuse mere piirkonnas marginaalne tegelane. Samal ajal oli ta tähtsal kohal Egiptuses ja see asjaolu viitab ka Rhodose sillarollile hellenite ja egiptlaste maailma vahel.
Eelajaloost on teada, et Anatoolia, praeguse Türgi osa, oli põllumajanduse tekke ja loomade kodustamise järel üks tähtsamaid inimese asualasid. Jutt on ajast umbes 10 000 aastat enne meie aega. Anatooliast liikusid inimesed idast lääne suunas.
Suure tõenäosusega oli Anatoolia ranniku lähedal paiknev Rhodos üks esimesi paiku, kuhu inimene asus, ehkki algul ajutiselt. Esimene kinnitus inimesest saarel on aastast 5200 enne meie aega. Ja alates aastast 5000 võib rääkida juba inimese alalisest kohalolekust.
Ilmselt oli sealne elu turvaline, kuna asundustel ei olnud kaitsevalle ega müüre. Umbes 1700. aastal enne meie aega saabusid uued asukad Kreetalt ja kaks sajandit hiljem esimesed indoeuroopa (antud juhul kreeka) keelt rääkivad asukad, mükeenelased. Sellest ajast ongi Rhodose ajalugu kulgenud paralleelselt Kreeka omaga.
Homeroselt teame, et Trooja sõjas osalenud Rhodos üheksa laevaga. Kuna laevade koguarv olnud 1186, siis oli Rhodose panus ilmselt tagasihoidlik. Mükeene tsivilisatsiooni kokkuvarisemise järel vajus Rhodos koos muu Kreekaga pimedasse ajastusse. Taas valgusesse tõusti 8. sajandil. Tol ajal olid saarel tähtsad kolm linna. Mõjukaim oli Lindos ja seejärel Ialyssos, mis paiknes praegusest Rhodose linnast kümne kilomeetri kaugusel. Kolmas oli saare läänekaldal paiknev Kamiros.
Tollase põllumajanduse jaoks oli tähtis vee olemasolu ja selle poolest oli saar rikas. Kasvatati viinamarju, viigimarju ja köögivilja. Tuntud on ka Rhodose käsitöökultuur, eriti Kamirose keraamika.
Umbes aastal 411 enne meie aega tekkinud kellelgi strateegiline mõte muuta saar kaubanduskeskuseks, Merevabariigiks, mis omas Vahemeres suurt kaalu neli ja pool sajandit. Samal ajal tekkis ka mõte rajada saare põhjatippu linn, mille asukoht oli meresõiduks ideaalne ja hästi kaitstud. Rajati viis sadamat, mis vaatasid kõigis geograafilistes suundades. Tuul, meri ja inimtegevus on vahepeal rannajoont tublisti muutnud, mistõttu praegu ei ole sadamad enam päris algsetes kohtades. Keskne oli Colona, mis avanes ja avaneb ka praegu ida suunas. See oli ümbritsetud müüriga ja lahesuudmesse oli paigutatud kaitsekett.
Pisut lõuna poole paiknes Acandia lahes teine sadam, kus tänapäeval peatuvad suured reisipraamid ja kruiisilaevad. Põhja poole jäi Mandraki sadam ja lõuna poole sadam Zefiro lahes. Seda viimast enam ei eksisteeri.
Sadamate taha kasvas linn, nüüdse nimega Vana Linn ehk kreeka keeles Palia Poli. Linna kujundas tolle aja tipparhitekt Mileetose Hippodamus ja tema visioon nägi ette ideaallinna, kus täisnurga all ristuvad tänavad ruudukujuliste kvartalitega. Ette oli nähtud ka elanike maksimumarv 10 000. Linn sündis vahemikus 408 kuni 405 aastat enne meie aega.
Valitsejate elurajoon ümbritseti müüriga. Nende linnaosast lõuna poole jäid kaupmeeste ja veel lõuna poole tööliste linnaosa. Linna valmimise järel kaotasid Ialyssos ja Kamiros oma tähenduse. Selle säilitas vaid Lindos.
Rhodose merevabariigi saatus peegeldas kogu Kreeka arengut. Kuningas Filippose ajal sai saarest Makedoonia vasall, kuid Aleksander Suure surma järel kihutasid rhodoslased makedoonlased minema ja saavutasid iseseisvuse.
Hellenistliku Rhodose olemust võib iseloomustada sõnaga teravili, millega kauplemisel oldi võtmeasendis. Sõlmpunkti roll andis võimaluse keskse turu loomiseks. Ja kui kusagil on kaubanduskeskus, on seal suur võimalus ka rahanduskeskuse kujunemiseks. Nii muutuski Rhodos oma aja Wall Streetiks. Rhodose rahandussüsteem oli turvaline ja nüüdisaja reitinguagentuurid annaksid talle kindlasti kõrge hinnangu.
Kaubandus pluss majandus võrdub jõukus ja Rhodos oli omal ajal üks maailma jõukamaid paiku. Elanike arv kasvas kiirelt ja tippajal oli see umbes 80 000. Välispoliitikas püüdles Rhodos tasakaalule ja tema õitseaeg oli aastatel 323 kuni 188 enne meie aega.
Rooma dominiooniks muutumisega algas Rhodose allakäik, kuigi kaubanduskeskuse roll säilis. Aastail 43 ja 42 enne meie aega jättis Rooma aga saare tema jõukusest ilma ja rüüstas selle.
Aastal 44 meie aja järgi kaotati viimased iseseisvuse riismed ja imperaator Claudius annekteeris saare. Sealt edasi käis Rhodose käsi samuti nagu Rooma impeeriumil kuni Bütsantsi impeeriumi lagunemiseni. Lõpuks saabusid ristirüütlid, siis järgnes neli sajandit Türgi võimu.
20. sajandi esimesel poolel kogeti taas majanduslikku ja kultuurilist tõusu, kui saart valitsesid itaallased. 1943 järgnes neli aastat okupatsiooni, mis jagunes Saksamaa ja Suurbritannia vahel, ja alates 1947 on Rhodos taas osa Kreekast. Nii palju siis mälusoppi Rhodosest enne sinna puhkama minekut.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.