Tänavu oli üsna kahetsusväärne näha Ungarit Euroopa Liidu eesistuja rollis. Oli kuidas oli, aga see aeg saab läbi ja sel puhul räägin ühest pasliku sisuga raamatust. Tegemist on Helsingi Ülikooli poliitajaloo dotsendi Katalin Miklóssy üllitisega "Demokraatia allakäik. Ungari teel tulevikku?" (Katalin Miklóssy. "Demokratia rappio. Ukraina tiellä tulevaisuuteen?", 2024).
Üldistavalt märgib Miklóssy, et peaminister Viktor Orbánil on visioon. Nimelt soovib ta kujundada ajastu, mis on palju enamat kui poliitilise võimu kindlustamine. See peaks tuginema ühtlustatud kultuurile ja väärtusruumile, sellesse kasvatakse. Seda toetab haridus, see tõuseb esile tööelus ja sätestab avalikku käitumist. Ajastu põhitunnus on aga see, et see on mõeldud kauemaks kui üks võimurite põlvkond.
Demokraatia ületas Ungaris aastal 2018 piiri, mille järel ei ole enam tagasipöördumist. Ungaris keedeti rahvast nagu konna, tõstes temperatuuri aeglaselt. Enamus elanikkonnast ei pannud muudatusi tähelegi.
Paljuski on valitsuspartei Fidesz teinud sama, mida poliitikud puhuti ka teistes riikides. Valimiste eel jagatakse lahkel käel igasuguseid toetusi. Aastal 2022 oli Ungaris väikesepalgalisi 43 protsenti elanikest ehk üle nelja miljoni ja nad pidid hakkama saama 463 euroga kuus. Viiendikul oli aga kuus kasutada vaid 211 eurot. Miinimumpalk oli 2023. aastal 635 eurot.
Vaesuse paradoks on selles, et vaesed kalduvad toetama poliitilisi võitjaid, kuna nende laualt võib ka allapoole midagi pudeneda. Mida vaesem inimene, seda sõltuvam valitsuse abist ehk võimurite heast tahtest. Fideszi edu näiksegi olevat selles paradoksis. Võimule väljakutse esitamist saavad endale lubada ainult hästi toime tulevad inimesed.
Haridus on üks mõjuvahendeid. Kui riigis hakati osasid koole andma kiriku kätte ja neisse suunati täiendavat raha heal taseme hariduse pakkumiseks, süvenes ka elitism. Kooliharidus on tugevalt tsentraliseeritud ja kontrollitud. Keskvõim ei ole vajalikuks pidanud haridusministeeriumit, nagu ka tervishoiuministeeriumit.
Need valdkonnad on siseministeeriumi haldusalas. Keskvõim määrab, mida tuleb õpetada ja õpikud peegeldavad Fideszi väärtusmaailma. Eriti ilmekas on see ajaloo ja kirjanduse õpikuis. Kõrgkoolide mure on akadeemilise vabaduse vähenemine.
28 aastat Ungaris tegutsenud Kesk-Euroopa Ülikool oli 2018. aastal sunnitud kolima Viini. Põhjus oli ülikooli asutaja George Soros, samuti ülikooli üldine vabameelsus. Samas sõlmiti leping Hiinaga Fudani ülikooli filiaali avamiseks. Sinna on kavandatud 6000 üliõpilast ja 500 õppejõudu. Neid valivad sinna aga Hiina võimud, kes eeldavad õppetööd oma ideoloogia alusel.
Fideszi maailmavaade tugineb alustele, milleks on kodu, usk ja isamaa. Tuumaks on hierarhia austamine, milleks vaja tagada poliitiline juhtimine ja kontroll. Võimu käsilaseks on kirikud, mis on saanud suure rolli kristliku moraali valvureina.
Võimu jaoks on tähtsaimad need, kes jagavad valitsuse maailmavaadet. Valitsus kontrollib 80 protsenti meediast, mis igapäevaselt selle teese korrutab. Orbáni kantseleiülem on öelnud, et see, kes valitseb meediat, valitseb inimese mõtlemist. Juba 15 aastat on peamised infokanalid kuulutanud ühte tõde ja see on mõju avaldanud.
Nüüd on suurim väljakutse online-meedia vallutamine. Sellega tegelevad üleriigilised firmad suruti maha nende välismaiste omanike tõrjumisega maksude ja reklaamitulude kontrolli kaudu. Loodi Kesk-Euroopa meediafond, kuid ei ole teada, kuidas õnnestus 476 meediafirma omanikke sundida loobuma miljonite eurode väärtuses omandiõigustest.
Ajaloost valitakse teatud hetked ja sündmused ja isikud, kelle ümber rajatakse ühtne lugu. Ajalugu on alati väärtuste valik. Kuna ungarlaste jaoks on endiselt katastroof suure osa alade kaotamine esimese ilmasõja järel, pööratakse suurt tähelepanu diasporaale naaberriikides. Lähialadel rajatakse Ungari ülikoolide filiaale, investeeritakse välisungarlaste äritegevusse, haridusse ja kultuuri. Aastal 2022 algas uus etapp ja rõhk pandi noorte välisungarlaste poliitilisele kasvatusele.
Nüüdset vastasseisu Euroopa Liiduga võrreldakse 19. sajandi vabadusvõitlusega Habsburgide monarhia vastu. Tänavu ähvardas Orbán, et vabadusvõitlus tuleb lõpule viia ja marssida Brüsselisse ning see vallutada. Rääkides 1956. aasta ülestõusust ja selle mahasurumisest nõukaliidu poolt ütles Orbán tänavu oktoobris, et nii NSVL ja selle käsilased kui ka praegune Euroopa Liit mõlemad soovisid ja soovivad võtta ungarlastelt vabadus.
Mida rohkem Ungarit õigusriigi põhimõtete rikkumise pärast kritiseeriti, seda enam pöördusid ajalooasutused natsionalistlike ja konservatiivsete arusaamade poole.
Praegu on suur probleem ühiskonna demokraatiat kaitsva tuuma küsimärgi alla panek. Alates 2010. aastast on Fideszil olnud võimalik häälteenamusega valida konstitutsioonikohtusse lojaalseid kohtunikke. Lisaks on riigiprokurör poliitiline amet ehk sinna nimetatakse alati lojaalne tegelane. Sellega seab võimueliit end kõrgemale seadustest. Kohtusüsteemi kontrollimine võimaldab ka korruptsiooni vohamist. Mullu oli Ungari korruptsioonitabelis euroliidu maadest viimane ja globaalselt 180 riigi seas 76 kohal.
Lõpuks võib vaid lisada tõiga, et Ungari idasuhete keskmes on Venemaa ja Ukraina sõda seda ei muuda. Vene firmade arv Ungaris kasvab ja väidetavalt on suurel määral tegemist sanktsioonidest mööda hiilimisega.
Miklóssy arvates ei saa välistada, et orbanism levib ka mujale Euroopasse. Kui aga Ungaris peaks toimuma pööre, on üks probleem selles, kuidas taastada demokraatlikult õigusriiki. See on demokraatia lõks. Valikute arv on piiratud ja need võivad viia mitte ainult Ungari, vaid ka kogu euroliidu lahknevaid teid pidi.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.