Arktika on strateegiliselt tähtis piirkond, mis on ka meie planeedi kõige kiiremini soojenev ala. Arktikat on püütud hoida rahvusvahelise koostöö piirkonnana, kuid Venemaa on üha jõulisemalt kuulutamas, et see kõik kuulub neile. Nagu ütles välisminister Sergei Lavrov, on kõigile absoluutselt selge, et põhjapooluse piirkond on Vene territoorium ja punkt. Soome meedia on märkinud, et Venemaa on hakanud taastama Arktikas nõukaaegseid sõjaväelinnakuid, kuigi mehi neil praegu Ukraina sõja tõttu napib.
Venemaa välispoliitika kontseptsiooni uuendused aastast 2023 tõstsid Arktika tähtsuselt teiseks piirkonnaks niinimetatud lähivälismaa järel. Seni on arktiliste aladega tegelenud rahvusvaheline Arktika Nõukogu, millesse kuuluvad Kanada, Taani, Soome, Island, Norra, Venemaa, Rootsi ja USA. Vaatlejate seas on ka Hiina, kes on kuulutanud end "Arktika-lähiseks riigiks" ja väidab enesel olevat ka õigusi eriti just põhja meretee kasutamisel.
Pärast täieulatusliku agressiooni vallandamist Ukraina vastu muutus koostöö Venega küsitavaks. Nõukogu mõistis Venemaa tegevuse hukka ja peatas kõik koostööprojektid Moskvaga. Tänavu lõpetas Venemaa osamaksude tasumise nõukogu eelarvesse, kuigi vormiliselt ta sellest ei lahkunud.
Venemaa Arktika poliitika alusdokument aastani 2035 toob välja kolm peaeesmärki piirkonnas. Esiteks, Venemaa suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tagamine, mida viiakse ellu relvajõudude abil. Teiseks, Arktika kui strateegilise toorainebaasi arendamine. Meenutame, et Arktika tagab praegu umbes kümme protsenti Vene sisemajanduse koguproduktist ja 20 protsenti ekspordist. Ja kolmandaks, põhja meretee loomine Euroopa ja Aasia vahelise globaalse transpordikoridorina. Selle viimase vastu on Hiinal väga suur huvi. Peking soovib rajada polaarset siiditeed Euroopa ja Aasia vahel.
Juba mõnda aega on näha ka Venemaa ja Hiina tihenevat koostööd kahe riigi arktiliste huvide kaitsel. Hiina on praegu Ukraina sõjast tulenevalt tugevamas seisundis ja Moskva on sunnitud järele andma ning hiinlasi oma nii-öelda sisevetesse lubama. Septembris toimus Vene-Hiina suur ühisõppus, milles osalesid kahe riigi mere- ja õhuvägi nii Vaikses ookeanis kui ka arktilistes vetes. Osales 400 laeva, allveelaeva ja transpordialust, pluss 120 lennukit ja 90 000 meest.
Lääne vaatlejad on viidanud teatud vastuoludele Vene tegevuses. Näib, et üheaegselt Ukrainat vallutada ja arktilistes vetes esirolli etendada on pehmelt öeldes keeruline. Mõnede uudiste kohaselt on Venemaa Ukraina rindele saatnud juba ka oma arktilistele aladele mõeldud üksusi. Nende ettevalmistus on sõjaks sealsetes tingimustes, mis erinevad tunduvalt Ukrainast. Ja ka majanduslikud huvid Ukrainas on esmapilgul vaata et suuremad. Oleme juba varem rääkinud Ukraina maapõues leiduvatest erinevatest maavaradest. Neid arvatakse seal olevat 16 triljoni dollari väärtuses, mis annab sellele vallutussõjale täiendava värvingu.
Omaette probleem on rahvusvahelise koostöö allakäiguga. Arktikas on 95 baasi, kus kogutakse andmeid keskkonna seisundi kohta. Kuid praegu on neist 21 nii-öelda puhkeseisundis ja Venemaa lõpetas Ukraina agressiooni algusega andmevahetuse.
Kasvavat ohtu kujutab selles olukorras Venemaa tuumaaktiivsuse kasv piirkonnas. Sõja tõttu on Venemaa vahendid piiratud ja tuumaturvalisus kannatab selle all. Põhja mereteed opereerib Vene riiklik kompanii Rosatom ja panus on tehtud üha uute tuumaobjektide rajamisele.
Piirkonnas ei jätku energiat, praegu on seal kaks tuumajaama, kuid neist jääb väheks. Rosatomi dokumentide kohaselt on arktiliste tööstusprojektide jaoks vaja veel 15 ujuvat tuumaenergiablokki. Neile lisaks on kavas rajada ka mitu väikest moodulelektrijaama, neist esimene peaks valmima 2028 Jakuutias Ust-Kuiga külas.
Senise tegevuse põhjal on näha, et nii sõjaliste kui tsiviiltuumaobjektide arv on kasvanud viie aastaga 30 protsenti ehk 62-lt 81-le. Aastaks 2035 peaks reaktoreid piirkonnas olema juba 118. Samas on regioonis veel nõukaaegse pärandina tuumaobjekte, mida likvideeriti või turvati lääne tehnoloogilise abiga. Nüüd on see koostöö valdavalt lõpetatud. Praktikas on ainult Norra ja Soome Moskvaga mingil moel tuumaõnnetuste vältimise alase dialoogi säilitanud.
Norrast tuli septembris ka hoiatav info, et sealsed jaamad registreerisid radioaktiivse tseesiumi taseme tõusu Vene piiri lähistel. Radiatsiooni allikat ei teata. Tasub silmas pidada, et Vene mereväel on 12 strateegilist tuumaallveelaeva, mis võivad kanda kokku 192 ballistilist tuumaraketti. Pluss 24 allveelaeva tiibrakettide ja tuumatorpeedodega ja kümme eriotstarbelist tuumaallveelaeva. Kaks kolmandikku neist paiknevad arktilistes vetes. Ja praegu on ehitamisel või selleks ette valmistamisel veel 12 tuumaallveelaeva.
Tuumaseadmete turvalisus ei ole Rosatomi ega mereväe prioriteetide seas. Venemaa tegevus oma võimsuse kasvatamisel arktilistes vetes on sundinud ka NATO omapoolsetele sammudele. Lähiajal on kavas luua Arktikas ühendatud õhuväeoperatsioonide keskus, et Venemaale vastu seista. NATO-l on aga pikk tee minna, et piirkonnas arvestatavat vastujõudu luua. Kasvõi näiteks jäälõhkujate arvu poolest on Venemaa pikalt ees. Neil on 40 jäälõhkujat, samas kui USA-l on neid sealkandis vaid kaks.
Pikka juttu lühidalt kokku võttes võib tõdeda, et Arktika on muutunud tõenäoliseks konfliktipiirkonnaks. Me ei tea, mis võib Venemaal tegelikult mõttes ja plaanides olla, kuid igal juhul näib nende püüdlus olevat põhjapooluse ja seda ümbritsevate alade enese kontrolli alla võtmine. Sõda küll aeglustab protsessi, aga seda ei maksa eirata, et pärast mitte ebameeldivalt üllatuda.
Viited lugemishuvilistele
- Nato varoittaa arktisesta alueesta - "Venäjä pimittää tietoja" | Verkkouutiset
- Атом на Севере. Чем опасна российская политика освоения Арктики - Берлинский центр Карнеги | Carnegie Endowment for International Peace
- Russia Must Choose: Ukraine or the Arctic - NationalSecurityJournal
- China and Russia Arctic Policy Convergence? Shifting Geopolitics in the North | Geopolitical Monitor
- Venäjä alkaa remontoida sotilaskaupunkeja aivan Suomen naapurissa | Lappi | Yle
- Russia's Arctic Ocean Monopoly — Global Security Review
- China and Russia have chilling plans for the Arctic | Today News
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.