2023. aasta algul olin kolm kuud Saksamaal keeleinstituudis Leibniz-Institut für Deutsche Sprache praktikal. Uurisin näiteks eesti sõnu autoritaarne ja autoriteetne, et saaksime koos mu sealse juhendaja Petra Storjohanniga katsetada, kuidas näeks tema koostatud saksa paronüümisõnastik "Paronyme – Dynamisch im Kontrast" välja kakskeelsena (saksa ekvivalendid on autoritär 'autoritaarne' ja autoritativ 'autoriteetne').
Võib-olla tekkis kuulajal küsimus, miks peaks sõnu autoritaarne ja autoriteetne esitama paronüümisõnastikus – need ei ole ju paronüümid? Eesti keeleteaduses on paronüümid defineeritud kui kuju ja häälduse poolest lähedased, tihti sama tüvega sõnad, millel on erinevad või pisut erinevad tähendused. Tüüpnäideteks tuuakse sõnad nagu käsitlema ja käsitsema – millel on kasutuses küll ka osaliselt kattuvaid tähendusi (vt EKI ühendsõnastik). Saksa keeles peetakse paronüümideks seevastu just sõnu, millel võivad olla ka samad või sarnased tähendused. Paronüümid ei ole defineeritud üksnes kui eritähenduslikud sõnad, ent neil võib lisaks olla ka kattumatuid tähendusi.
Keelekorpusest vaatasin sõnade autoritaarne ja autoriteetne kasutust naabersõnade ehk kollokatsioonide kaudu, nagu oli tehtud saksa paronüümisõnastikku lisatud sõnade puhul. Autoritaarsed olid enim režiim, riik ja võim, autoriteetsed aga inimene, isik ja allikas. Nende sõnade kasutuse erinevus seisnebki selles, et sõna autoritaarne seostub diktaatorlike ja totalitaarsete ning domineerivate ja jõuliste omadustega, seevastu sõna autoriteetne seostub prestiižsete, usaldusväärsete, ametlike ja mõjukate omadustega. Kattuvaid tähendusi neil ei ole, küll aga esinevad nad vahel samas kontekstis, nt juhtimis- või kasvatusstiilist rääkides.
Paronüümide puhul on tihti mainitud nende "veaohtlikkust" ehk seda, et erineva tähendusega sõnu aetakse segamini. Korpusest leidsin, et kujult sarnanemise ja samas kontekstis, nt kasvatusstiilide omas, esinemise tõttu leidub siiski üksikuid näiteid sellest, et autoritaarne ja autoriteetne on omavahel ära vahetatud: käskivat lapsevanemat nimetati autoriteetseks, selgitavat-abistavat aga autoritaarseks – tegelikult on ju vastupidi. Keeleandmetest ei ilmnenud siiski, et keelekasutajad üldiselt nende sõnade kasutamisel kõhkleks.
Kokkuvõttes on autoritaarne ja autoriteetne kujult sarnased sõnad, mida kasutatakse erinevas tähenduses, seega saaks neid senise eesti käsitluse järgi pidada paronüümideks. Kuna aga paronüüme on nii Eesti kui ka Euroopa keeleteaduses uuritud üpris vähe, tuleb selle mõiste täpsustamisega edaspidigi tegeleda.
Loe lähemalt Lydia Risberg (2024). "P[1] aronüümide kosmos. Eesti ja saksa keelt kõrvutav käsitlus" – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 570−588.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.