Kuigi saatus pistis sõrme vahele, sai Indrek Taalmaast ometi näitleja. Unistuste amet, mida Indrek teadis tahta juba kooli ajal, kui vanemad ta Viljandi Ugalasse "maagilist maailma" avastama viisid.
Aga mainitud saatusesõrm oli Nõukogude armee, kellel oli lavaka sisseastumiskatseid alustanud noorukiga oma plaan. Ja see tehti teoks päevapealt.
Indrek meenutab: "Mina vaatasin ainult kella, kas ma jõuan viinapoodi. Tol ajal oli kombeks, et kõik teevad lahkumispeo." Siis veel ei teadnud Indrek, et kaks järgmist aastat sõdib ta Afganistanis.
Afganistan jättis jälje - kõigile jätab - ning tagajärgedega tuli tegeleda. Mis aitas vaimsest kokkuvarisemisest üle saada? Vabadusetuul, sinimustvalged - neid oli juba tunda ja näha, kui Taalmaa tagasi kodumaal maandus.
Need on mõned vihjed, millest tuleb juttu Indrek Taalmaa ja tema noorema poja Leonhardiga, kes vanemate jälgedes õpib Viljandis näitlejaks. Külalistega ajab juttu Sten Teppan.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.