Kogu maise vara maha joonud ja pere endaga teise ilma viia üritanud isa; sissepoole elanud vend, kes ei leidnud muud lahendust kui suitsiid; ning Allan ise – kontrollimatu ja raevukas tüüp, kellest sai peksukamba hinnatud liige. Kõik see ja veel palju enamat saatis noort kriminaali, kelle meelemuutus saabus kaitseväe aastatel tänu kirikule.
Kunagisi patte külmavereliste üksikasjadeni lahkava Allani saatjaks saates on õigusteadust õppiv Nathaly, kes on pere ainus ja kauaoodatud laps.
"Kiriku ringkondades nimetatakse seda põlvkondlikuks needuseks. Tore stardipakett, et palun elage normaalset pereelu, kuigi kaks põlvkonda enne teid mitte kellelgi pole seda olnud," viitab Allan oma vanemate ja vanavanemate ebaõnnestunud suhetele. "Kui Nathaly sündis, palvetasin haigla koridoris, et Jumal, anna mulle armu, et ma ei kannaks edasi seda, mis mina olen saanud. Mul on meeleheitlikult vaja teistsugust tulevikku, et see needuste tsükkel peatuks nüüd ja siin."
Tütar Nathaly ütleb: "Mind ei ole kunagi hukka mõistetud. Ma pole hirmu täis ja ärev. Mu kodu pole ohtlik koht. Sest et on liiga palju inimesi, kelle jaoks kodu on ohtlik koht. Nagu minu vanematel."
Lood lapsepõlvest ja kujunemise võtmehetked – Allan ja Nathaly Krolliga ajab juttu Sten Teppan.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.