Sajandi alguses mõtteviisiga "mees peab tegema, mida mees peab tegema" teele läinud karavan on seiklusi otsides pannud proovile isiklikud suhted ja enamgi veel.
"Oleme ausad. Neid, kes on koos oma elukaaslastega, kui 2002. alustati, on täna ikka harvad eksemplarid," tõdeb Kristjan.
Aga viide "enamgi veel" viib meie jutuajamise tagasi aastasse 2007, kui Kristjan kõlgutas jalgu kaljuserval Tiibetis. Mis siis juhtus, pole seletada kõige lihtsam. Küll on üheselt selge, et sellest sai Kristjani elu üks tähenduslikumaid hetki.
Kristjan: "Mis muutus minu jaoks kõige rohkem - ma kaotasin surmahirmu."
Kristjan võtab meid kaasa ajarännakule, mille märksõnad on vanaisa lahkumine; lapsepõlveaastad Angolas; keskkooliõpilasena isaks saamine jpm. Isale olulisi hetki aitab selgitada ja mõista tema kolmest lapsest vanim, tütar Maarja.
Kristjan ja Maarja Prii meenutavas lugusid lapsepõlvest ja kasvamisest Sten Teppanile pühapäeval kell 10.10.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.