Kirikuõpetaja Georg Mülleri jutlused on esimesed mahukamad eestikeelsed tekstid, mis on tänini säilinud. Neid lugedes jääb silma omapärane väljend kallis aeg. Selle teeb omapäraseks tõik, et Müller kasutab seda 'näljaaja' tähenduses.
Väljendi kallis aeg tähendus avaneb neis kohtades, kus Müller kasutab seda piiblitsitaatides, mida saab võrrelda teiste piibliversioonidega. Seda tehes selgub, et Mülleri sõnastus langeb kokku Martin Lutheri saksa tõlkes kasutatud väljendiga teure Zeit ehk 'kallis aeg', samas kui ladinakeelses Vulgata tõlkes ja kreekakeelses algtekstis on selles kohas hoopis 'näljahädasid' märkiv sõna, ladina keeles fames ja kreeka keeles limoi.
Fraasi kallis aeg leidub 'näljaaja' tähenduses ka järgmistes piiblitõlgetes kuni 1715. aasta Uue Testamendini, kuigi enamasti räägiti siiski näljast. Edaspidises kirjasõnas ei paista seda väljendit enam 'näljaaja' tähenduses kasutatavat ning kallis aeg on kasutusel hoopis tähenduses 'väärtuslik aeg, kallihinnaline aeg', näiteks esimese eestikeelse tervikpiibli lausekatkes "kuida sedda kallist öhtosöma-aega ausaste peab petama".
19. sajandi allikates näeb seda väljendit juba ka hüüatusena, mis on minetanud algse kallihinnalisuse tähenduse. Näiteks kirjutas Johann Voldemar Jannsen oma menukas juturaamatus "Püssipappa essimessed Küllajuttud": "Oh sa kallis aeg, kuida neid wasto woetud! ja mis neile keik laua peäle pandud, et laud raggisenud." Nagu näha, pole siin küll väljendi kallis aeg Mülleri-aegsest näljaaja tähendusest enam midagi alles jäänud.
Lisalugemist
· Täismahus saab kõiki Mülleri jutlusi kõrvuti tänapäeva eesti keelse kujuga lugeda "Eesti mõtteloo" sarjas avaldatud "Jutluseraamatust" (koostanud Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, Külli Prillop; toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau, Siiri Ombler).
· Lausa viis korda mainis Georg Müller kallist aega jutluses, mille ta pidas 17. juulil 1603, kui Tallinna laastasid nälg ja katk. Ajaloolane Marten Seppel on arhiiviallikaid analüüsides leidnud, et Müller pidas sel kuul matusetalituse keskmiselt 13 inimesele päevas. Müller kirjutas ses jutluses: "Mea taha meÿe sÿß iüttelda sest Kallist Aÿast. Eb sÿß se Aÿck meddÿ kæes ninck Linna siddes olle, Mitto tuhat Inimeßet omat küll nælgka surnuth, echk mitto Inimeset omat (bona Venia) Surnu hobbose Liha, Surnut Koirat, Kaßit, Seat etc: ia v̈x ellaw ninck nælgk Inimene, on v̈che SurnuInimeßest söhnut, nÿ kauwa, eth tæma kaas iße on maha langnut ninck sel aßemel errasurnuth."
Mülleri kirjutatu on tänapäeva eesti keelde tõlkinud keeleteadlane Külli Habicht nõnda: "Mida me siis jutustame näljaajast? Kas siis see aeg meil käes ja linnas ei ole: mitu tuhat inimest on küll nälga surnud ja palju inimesi on (lubatagu [öelda]) surnud hobuste liha, surnud koeri, kasse, sigu jm söönud ning üks veel elus nälginud inimene sõi surnud inimest, kuni ta ka ise maha kukkus ja sealsamas suri." Paar lauset hiljem kommenteerib Müller veel, et kõik asjad on mitu korda kallimad kui kahekümne aasta eest.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.