Juba 1980. aastatel räägiti kooliõpilasi vaevavast nagu-tõvest*, mis näilise tühisõnana ronis üsna jõuliselt noorte keelepruuki. Eesti keeles kasutatakse nagu eeskätt võrdleva sidesõnana, näiteks nagu lauses "Sa särad nagu paabulind ja ründad nagu kotkas". Ent sõnal on ka teisi kasutusvarjundeid.
Nagu kaudu saame väljendada tagasihoidlikku mööndust (näiteks "Tahaks nagu korraks pikali visata"), näilikkust (näiteks "Kõigil oli nagu kohe midagi öelda") või pahameelt (näiteks "Sa oleks nagu esimest päeva tööl"). Öeldes aga "Mul on nagu raske uskuda, et ta nii tegi", saame näidata oma kõhklust millegi suhtes. Nagu aitab meil ka pehmendada öeldut, näiteks nagu lauses "Ma pole nagu täiesti veendunud".
Eesti noortekeele uuringud näitavad, et tänaseni on nagutamise lembus noorte seas levinum kui täiskasvanutel. Teismeliste keelekasutusmustritest nähtub, et lisaks eelmainitule täidab nagu täitesõna ülesannet. Eriti ilmekalt tuleb see esile olukordades, kus noor otsib sobivat sõna, kuid samas ta nagu igal juhul tahab nagu vältida nagu seda ülipiinlikku vaikust.
Ingliskeelestumise mõjul on uue nähtusena hakatud sõna nagu kasutama tsiteerivas tähenduses. Näiteks lauses "Ja siis ma olin nagu mingi: "aa, ma rohkem ei viitsi"" viitab kõneleja enda öeldule. Sarnast ilmingut on täheldatud ka näiteks rootsi, saksa, soome ja hispaania keeles. Tegelikult on selline kasutus uus ka inglise keeles, kus samatähenduslik sõna like võttis osundava tähenduse külge alles viimastel aastakümnetel.
Kuigi vaimusilmas kujutame sõna nagu sageli ette parasiitsõnana, siis tegelikkuses on see tähendusrikas osa suulisest keelest. Sõna liigtarvitamine võib aga mõjuda üksluiselt ja kõrvu kriipivalt, seepärast tasub kasutada ka nagu sünonüüme – justnagu, justkui, otsekui!
* Helle Metslang käsitles teemat artiklis "Sisukas ja sisutu nagu" (ilmunud 1985)
Lisalugemist
Tutvu ka Tartu Ülikooli uurimisprojektiga "Teismeliste keel Eestis" veebiaadressil: https://teismelistekeel.ee/.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.