Selle aasta lindu, kägu, tunneb laulu järgi ära ilmselt igaüks. Neid, kes tunneksid selle tuvisuuruse pruunikirju kõhualusega hallika linnu ära välimuse järgi, on arvatavasti juba vähem. Igal juhul on kägu eesti rahvausundis vaat et kõige populaarsem lind. Tema kukkumine kuulutab suvealgust, rahvapärimuse järgi võib käo laul ennustada ka eluaastaid, õnnetust ja vahel ka õnne.
Sellest tulenevalt on vanarahvas andnud käole mitmesuguseid nimetusi, mille aluseks on hääl, saabumise ja vaitjäämise aeg, sarnasus raudkulliga ning uskumused.
Levinumaid käo nimetusi on kukulind, mis ei vaja lähemat selgitust. Mõistatustes on kägu sageli nimetatud ka metskukeks. Linnu saabumisele kevadel viitab nimetus jürilind. Ühe uskumuse järgi arvatakse, et pärast vaitjäämist muutub kägu kulliks, sellest annavad tunnistust nimetused, nagu kukulinnu-kull, käokull ja lõunaeestiline tsirkhaugas. Teise uskumuse järgi lakkab käo laul pärast jaanipäeva seetõttu, et linnule läheks siis justkui odraokas kurku, seda iseloomustab odralinnu nimetus.
Käo kukkumine eluhoonete lähedal tähendas vanarahvale õnnetust, nii on teda nimetatud surmalinnuks ja surmakuulutajaks ning sõltuvalt kukkumise ajast on otsustatud, mida eelolev aasta toob: hommikul hoolt ehk siis on ta hoolekägu, lõunaajal leina ehk leinakägu, õhtul õnne ehk õnnekägu.
Tasub siis tähele panna, millal kägu ennast sel aastal ilmutab ja mis ajal kuulete esimest kukkumist.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.