Rootsi vägesid 1701. ja 1702. aastal tabanud kaotustele järgnesid põhjasõjas Narva ja Tartu langemine venelaste kätte 1704. aastal.
Rootsi aja uurija Kalle Kroon jutustab saates sellest, kuidas Tartu pärast vaprat vastupanu ja Narva langesid venelaste kätte. Kalle Kroon analüüsib põhjusi, miks Rootsi vägede võitlus edu ei toonud. Lisaks sellele, et Rootsi välispoliitika oli suunatud kaitsele, nimetab Kalle kroon ka asjaolu, et Rootsi ohvitseride hulgas, kellelt olid mõisad võetud, levis ka reeturlikkus.

Kalle Kroon arutleb ka üksikisikute rolli üle ajaloos ehk Rootsi sõjaväe Liivi- ja Eestimaa väliarmee ülemjuhataja Wolmar Anton von Schlippenbachi ja Tartu komandandi Carl Gustaf Skytte tegevuse üle.
Varamust:
* Tartu maksu ehk nn meemaksu peetakse Liivimaa sõja peamiseks põhjuseks. Tartu Ülikooli professor Anti Selart
* Sõjas Liivimaa pärast 16. sajandil vallutas Ivan Julm Narva 1558. aasta mais. Mis sai linnale saatuslikuks? Toronto Ülikooli õppejõud Jüri Kivimäe
* Tartu langemisest Liivimaa sõjas, piiskop Herman II alla andmisest, Venemaale saatmisest ja allaandmistingimustest räägib Tartu Ülikooli dotsent Enn Küng
Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Kätlin Maasik.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.