-nik ei ole eesti oma tuletusliide, vaid me oleme selle laensõnade vahendusel võtnud vene keelest. Neid pole kuigi palju, kokku on meil kõigest ligikaudu 40 nik-tuletist. Osa neist pole enam käibel, kuna vastav ese või nähtus ise on kadunud. Sellised sõnad on näiteks juustnik, käsknik, laudnik, esinik ja tuhatnik.
Suur osa nik-tuletistest märgib isikut ameti või tegevusala järgi, näiteks aednik, kirjanik, mesinik, kunstnik, kohtunik ja lihunik. Osa tuletistest võivad märkida isikut ka ühiskondliku seisundi järgi, näiteks kodanik, rentnik, ametnik, mõisnik ja talunik. Isikut mingi muu suhte või tunnuse järgi märgivad osanik, võlgnik, üürnik ja volinik. Põhiliselt liitubki nik-liide nimisõnale, kuid mõned tuletised on saadud ka omadussõnadest (nt suur), asesõnadest (nt oma) ja tegusõnadest (nt elama), nagu näiteks suurnik, omanik ja elanik.
Nii mõnegi nik-liitelise sõna on eesti keelde toonud Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis kirjanikuna elavat huvi keeleküsimuste vastu. Ta suhtus innuga eesti keele arendamisse ning lõi tuletusliidete abil ohtralt uudissõnu, millest paljud on tänapäevani kasutusel. Näiteks on tema sulest pärit sõnad kunstnik, ametnik ja laevnik. Kreutzwaldi loodud nik-tuletised ei tähista alati isikut, näiteks on tema loodud ka keemiliste elementide nimetused hapnik, vesinik ja süsinik, aga ka sõnad möödanik ja mädanik. Ja kui läinuks teisiti, ütleksime Kreutzwaldi kui nende sõnade autori kohta hoopis kirjaseadnik. Miks mitte see sõna uuesti kasutusele võtta?
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.