Kes sorib minu raamatutes,
kus olen viibind naerdes, nuttes?
…küsis Marie Under oma luuletuses "Kes istub ümber minu laua"[1]. Kas Marie Underi raamatutes saame tänapäeval niisama lihtsalt sorida – vaadata ja katsuda neid teoseid, mida lugedes ta naeris ja nuttis. Seda tuleb uurida Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest. Mina aga sorin hoopis natuke sõnades.
Näiteks seesama sorima ehk 'otsides, valides, vaadeldes vm sihil sobrama, tuhlama, tuhnima' on häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvega sõna. Sorida saab aga ka teisiti, nagu näiteks lauses "Kõik parda taha ulatuvad ja haalamist segavad seadeldised tuleb ära sorida" – siin soritakse tähenduses 'hrl laeval trossi, vaieri või keti abil esemeid kinnitama'.
Läänemeresoome tüvega on ka sõna vaatama, mille päritolu tuleb etümoloogiasõnaraamatus uurida hoopis sõna valvama alt – ohoh, kas vaatan raamatuid ehk valvan neid? Sõnaraamatus on kirjas, et vaatama on tekkinud silpide koondumisel vanas kirjakeeles esinevast tuletisest valatama (< *valvatama). Sama tüvega soome sõna valvoa vaatamist aga ei tähenda, see on hoopis 'ärkvel olla; kontrollida'.
Eesti ja soome keel on üldse toredad sõbrad, kelle vahel on ka mitmeid eksitussõnu ehk soome keeli pulmasanat – mis on ju omaette toredalt eksitav. Eksitavad on näiteks eesti katsuma ja soome katsoa, sest katsoa tähendab hoopis 'vaadata', mitte 'katsuda'. Justnagu enamasti muuseumiteski – kunsti võib vaadata, mitte katsuda. Vähemalt eesti keeles.
Eksitussõnu on eesti keelel ka teiste keeltega, näiteks on huvitav sirvimine võro-eesti eksitussõnastik[2]. Tulengi raamatute juurde tagasi. Kui eesti keeles on raamat (laensõna vanavene keelest, kuhu see omakorda võeti vanakreeka sõnast grámmata, mis tähendas 'kirjatähtesid'), siis soome raamattu tähendab kitsalt piiblit. Laiemalt raamatu kohta on soome keeles kasutusel kirja – sama tüvi on eesti sõnas kiri. Tore tõik on seegi, et eesti kirjutama esineb murretes ka tähenduses 'kirjama' ehk 'mustriga kaunistama, mustriliseks tegema'. Eks see ju omamoodi nii ole ka – kui leht on täis kirjutatud, siis on ta samal ajal mustriliseks tehtud.
Kokkuvõttes on raamatutes ja keeltes huvitav sorida ja sobrada – igasuguseid asju saab teada. Ka seda, et eesti keelde on sõnade tärn ja pärlendama koondamisel moodustatud kaunis, ent harva kasutatav sõna tärlendama – tähtedes särama.
[1] Marie Under. 1942. "Mureliku suuga". Tallinn: Eesti Kirjastus
[2] Urmas Kalla (koostaja). 2019. "Võru-eesti eksitussõnastik". Võro: Võro Instituut.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.