Sõnad moodustavad tihedalt seotud sõnade võrgustiku ehk sõnapered. Sõnapere koondab kokku kõik need sõnad, mis on üksteisest moodustatud, milles kordub üks ühine tüvi, mis seob kõiki sõnapere liikmeid. Seda ühte ühist tüve võib pidada sõnapere "peaks", millest on moodustatud kõik ülejäänud pereliikmed.
Eesti keeles on kõige suuremad pered sõnadel töö ja maa. Kummalgi perepeal on vähemalt 1400* pereliiget – seal hulgas on tuletisi, liitsõnu ja sõnaühendeid. Sõnast töö on moodustatud näiteks tuletised töö/stus, töi/ne ja töö/tama, liitsõnad käsi+töö, elu+töö, töö+jõud ja töö+kindel ning ühendid tööd otsima ja tööd pakkuma. Sõnast maa on moodustatud näiteks tuletised maa/stik, mai/ne ja maa/nduma, liitsõnad kodu+maa, välis+maa, maa+ilm ja maa+pind ning ühendid maad kuulama ja maid jagama.
Pereliikmetest endist saab omakorda moodustada uusi tuletisi, liitsõnu ja sõnaühendeid. Näiteks saab tuletisest maastik omakorda moodustada järgmise tuletise maastiku/line või liitsõna kuppel+maastik. Liitsõnast käsitöö saab omakorda moodustada uued liitsõnad kunst+käsitöö ja käsitöö+jäätis või tuletise käsitöö/line, samuti ühendid käsitööd tegema ja käsitööd oskama. Ühendist käsitööd oskama on jällegi omakorda tuletatud uued sõnad käsitööoska/ja ja käsitööosk/us.
Aga mida see, et maa ja töö eesti keeles kõige suuremaid peresid moodustavad, eestlase kohta ütleb? Ilmselt seda, et need mõlemad on meile väga tähtsad.
* Info pärineb 2012. aastal ilmunud "Eesti keele sõnaperede" sõnastikust (autor Silvi Vare).
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.