Igas keeles on sõnu, mida kasutatakse sugulaste nimetamiseks. Eesti keeles on meil näiteks ema ja isa, õde ja vend, tädi ja onu.
Ühiskonniti võib aga erineda see, kuidas sugulussuhteid liigitatakse. Näiteks Indias kõneldavas tamili keeles eristatakse õe ja venna kohta käivates sõnades ka seda, kas tegu on noorema või vanema õe-vennaga.
On keeli, nagu näiteks hiina, aga ka eesti keel, kus mõnd sugulase kohta käivat sõna kasutatakse ka siis, kui tegu pole kõneleja sugulasega. Eesti keeles on sellised sõnad näiteks tädi ja onu. Seekord räägin lähemalt tädist.
Tädi märgib esmajoones küll ema või isa õde, aga samuti öeldakse tädi mõne (vahel tundmatu) naisterahva kohta. Uurisin selle sõna kasutust keelekorpuse põhjal ning leidsin, et tädi lisatakse sageli nimele, näiteks Rita-tädi või Tiia-tädi.
Liitsõnadega kirjeldatakse sageli mingi ametiga tegelevat naissoost inimest, nagu kokatädi, arstitädi ja garderoobitädi. Samuti kirjeldatakse mingi tegevuse või hobiga tegelevat naist, nagu joogatädi, saunatädi ning kuduja-tädi.
Tädi-lõpulised liitsõnad võivad osutada ka iseloomule või käitumisele. Näiteks lauses "Meie riik on just nii tugev kui mõni meediastaarist elutädi" väljendab sõna elutädi meelelahutust armastavat naist. Ning lauses "Nüüd võtan ka selle diivanitädi rolli ja näitan näpuga" väljendab sõna diivanitädi isikut, kes ise töötegemises ei osale, kuid kamandab ja õpetab teisi.
Tädi sisaldavates liitsõnades väljendatakse veel paljutki, muuhulgas naise välimust (musklitädi), elukohta (külatädi), suhteid-sidemeid (naabritädi) ja isegi olendeid (vampiiritädi). Niisiis täidavad tädid eesti keeles päris mitut ülesannet.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.