Eesti keel on üks läänemeresoome keeli. Samasse keelerühma kuulub ka soome keel. Lähedasi sugulaskeeli iseloomustab sarnasus sõnavaras ja ka keelestruktuuris. Kui peatuda sõnavaral, siis leidub soome keeles rida sõnu, mis on ühesugused eesti keelega, nt vesi, meri, kala, raha. Hulk sõnu on selliseid, mille tähendusest on võimalik aru saada, nt numbrid yksi, kaksi, kolme. Aga iga kord ei saa sarnase sõna tähendusele loota, sest sageli märgivad soomekeelsed sõnad muid asju, kui meie oma keele põhjal eeldaksime. Näiteks poest piima ostes võite sattuda hoopis hapupiimale, sest piimä märgib soome keeles just seda jooki. Kui tekib isu kapsa järele, siis soomlased tähistavad seda sõnaga kaali, kaalikas on neil aga lanttu. Kirikus võib teile kätte sattuda raamattu, mis märgib piiblit, raamatut tähistab aga kirja, mida omakorda ei tohiks segi ajada eesti kirjaga, mis soomlastel on kirje. Üks tore sõna on soome pulma. Võiks ju arvata, et jutt käib pulmadest, aga tegelikult on tegu probleemiga – just seda märgib see soomekeelne sõna. Eelnevaga haakub veel soome sulhanen, kes ei ole sulane, vaid hoopis peigmees.
Soomlased üldse paistavad silma omakeelsete sõnade rohkusega. Kui eestlastel on kasutusel näiteks sellised rahvusvahelised sõnad nagu elekter, telefon ja elevant, siis soome keeles tähistavad neid sähkö, puhelin ja norsu. Olgu selles vallas siis põhjanaabrid meile heaks eeskujuks!
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.