Nagu me teame, ei ole eesti keeles grammatilisi sugusid. Ka asesõnaga tema viitame muretult nii naisele kui mehele. Sugudele saame siiski viidata ka, öeldes sõnu nagu naine või poiss, härra või preili. Samuti saab moodustada liitsõnu, nagu meeslaulja või ärinaine. Ja kasutada saab tuletusliiteid – seda küll üksnes naiste kohta, nagu sõnades poetess, näitlejatar ja sõbranna.
Mõnes valdkonnas, nagu spordiajakirjanduses või muusikaauhindade jagamisel, on sugude eristamine sageli omal kohal. Näiteks muusikaauhindadel sood ei konkureeri, vaid karikas antakse nii aasta parimale naislauljale kui meeslauljale, ja seepärast on sugusid vaja keeleliselt välja tuua.
Keelekasutuses aga peegelduvad vahel ka aegunud eeldused selle kohta, mis töid mehed või naised rohkem teevad. Näiteks keelekorpuses leidub sõna naispoliitik ligi neli korda rohkem kui sõna meespoliitik. Seda seepärast, et keelekasutuses on prototüüpseks poliitikuks peetud meest ja seega on naise puhul tahetud sugu rohkem rõhutada.
Paljusid ameteid pidasidki varem ainult mehed, mistõttu kasutatakse mõnesid mees-lõpulisi liitsõnu seniajani ka naiste kohta, näiteks sõnu põllumees ja kaupmees. Samal ajal kui naine-lõpulisi sõnu, nagu turvanaine, meeste kohta ei kasutata. Küll aga saavad mehed olla ämmaemandad või õed.
Suuremat arutelu on tekitanud sõna esimees. Kuigi naised on organisatsioonide juhid olnud juba pikka aega, peeti keelekorralduses esinaiseks ainult naisteorganisatsiooni juhti. Ehkki keelekorpuse andmeil kasutatakse sõna esinaine nõnda üksnes kolmandikul juhtudest. Nüüd on EKI ühendsõnastikus soovitust ajakohastatud.
Lõpuks otsustab igaüks ise, milline sõna talle parasjagu sobib. Aga vägagi tervitatav on pidada poliitikut naiseks ja esimeest meheks, ning lisaks on nii mõnigi kord võimalik valida ka sõna, millega sugu ei rõhutata. Näiteks esinaise või esimehe asemel saab öelda juht ning jahimehe või jahinaise asemel jahipidaja.
Niisiis, valigem sõnu teadlikult!
Loe ka Elisabeth Kaukoneni artiklit "Tähelepanu! Valmis olla! Start! Ankrunaised ja mängumehed spordiajakirjanduses", mis ilmus ajakirjas Oma Keel, 2021, nr 2, lk 3–11.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.