Endisi impeeriume vaevavad tihti fantoomvalud – minetatud on territooriumid ja rahvad ja ka mõju päikese all pole enam see, mis kunagi. Kuid aeg-ajalt lööb välja kihk vähemalt midagi möödunud hiilgeajast taastada või uuena luua.
Kunagine Vene impeerium on mõttes juba pöördunud tagasi impeeriumi mõtlemisse, kuigi füüsiline kehand ei ole veel järele tulnud. Hiina kui omaaegne keskriik laiendab enese mõjupiire ja sirutab majanduskombitsaid üle maailma.
Ka mõnes kunagises Euroopa impeeriumis või suurriigis on puhuti tunda mineviku tuuleiilikesi. Olgu siis tegemist brittidega, prantslastega, sakslastega, poolakate, ungarlaste või isegi leedulastega. Loetelust jäi algul välja Türgi ehk Ottomani impeeriumi fantoomvalude käes piinleja ja Türgist peakski pisut rääkima.
Riikidele ja rahvastele on omane erinevate ühenduste leiutamine. Kui pikemas aegruumis vaadata, siis toimub mingi Browni liikumine, kus ühinetakse, lahutatakse, lüüakse kokku ja lüüakse lahku. Ja seda kõike väga erinevates kooslustes.
Mõned rahvusvahelised ühendused on meil ühtepuhku keelel ja meelel, kuid mõni on ka tänamatult varju jäänud. Nii näiteks toimus novembris Istanbulis Türgi president Recep Tayyip Erdogani eesistumisel Turgikeelsete Riikide Koostöönõukogu, ehk lühemalt Turgi Nõukogu, tippkohtumine. Kohal olid lisaks Türgile nõukogu liikmed Kasahstan, Aserbaidžaan, Kõrgõzstan ja Usbekistan. Lisaks vaatlejatena Türkmenistan ja Ungari.
Toimunud tippkohtumise loosung oli kõigiti aja- ja teemakohane: "Rohelised tehnoloogiad ja nutikad linnad digitaalajastul". Kõlab kui tehnoloogia eesliinimaade kogunemine. Praktilise poole pealt tasub kohe ära märkida, et nõukogu nime muudeti, nüüdsest on ta Turgi Riikide Liit, millel on ka oma alaline sekretariaat.
Põhikirja kohaselt võivad sellesse kuuluda ainult need riigid, kus mõni turgi keel on ametlik või riigikeel. Mis tähendab, et uusi liitujaid saab olema napilt, täpsemalt üks – Türkmenistan, kes praegu vaatleja. Kuigi ei saa välistada, et Türgi hakkab üha rohkem teisi liikmeid survestama Põhja-Küprose Türgi Vabariigi tunnustamiseks ja liitu võtmiseks. Ka vaatlejate puhul on aluseks turgi keel või etnilisus, seega on Ungari erandlik nähtus.
Kuigi ühenduse ideega tuli 2009. aastal välja Kasahstani omaaegne president Nursultan Nazarbajev, on praeguseks peamine liikumapanev jõud Türgi.
Ottomani impeeriumi otsese taastamise asemel on president Erdogan leidnud uue tegevusbaasi, turgikeelsed rahvad.
Mõni aeg tagasi andis Türgi natsionalistliku "Rahvusliku Liikumise Partei" liider Devlet Bahceli Erdoganile üle maakaardi, millel olid kujutatud kõik turgikeelsed rahvad. Kaart põhjustas Venemaal pehmelt öeldes suure nördimuse ja ärevuse. Vastumeelsust tekkis ka Pekingis.
Kui alustada Venemaast, siis olnud kaardil märgitud turgikeelsete aladena Krimm, Kubani oblast, Rostovi oblast, Põhja-Kaukasuse vabariigid ja Ida-Siber. Viimase all peetakse eelkõige silmas Saha autonoomset vabariiki ehk vana nimega Jakuutiat, kuid turgikeelsete alade hulka peaksid kuuluma ka kaitseminister Sergei Šoigu päritolumaa Tõva, samuti Hakassia, Tšuvaššia, Baškortostan, Tatarstan ja ehk veel midagi. Kartograafiline ekspansioon oli seega päris võimas.
Hiina puhul oli nördimuse aluseks Xinjiangi-Uiguuri autonoomia kandmine turgi territooriumi osaks, kuna sealne keel on turgi keelterühmast. Erinevatel andmetel on turgikeelseid maailmas 160 kuni 250 miljonit Nad jagunevat umbes 48 rahva vahel ja hõlmavad umbes nelja ja poole miljoni ruutkilomeetri suuruse territooriumi.
Näib, et pärast Euroopa Liidu liikmestaatuse siirdumist lõpmatusse viivatele rööbastele on Türgi praegune liider võtnud nõuks oma riigi rolli teisel moel kohendada ja teiste suurte, USA, Hiina, Euroopa ning Venemaa kõrval oma majanduslik, diplomaatiline ja julgeolekukooslus rajada. Kuigi tegelikult olevat Türgi huvi näiteks endise Nõukogude Liidu alade vastu ilmnenud juba 1980. aastatel ja sealt edasi eriti aseritega suheldes vaikselt hoogu võtnud.
Turgi liidu puhul on märkimist väärt ka tõik, et osaliselt kattub mõnede riikide puhul kuuluvus kas Euraasia Majandusliidu, SRÜ, Shanghai Koostööorganisatsiooni või ka Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooniga. Viimatimainituile võib osade liikmete mitmene kuuluvus mõjuda nõrgestavana.
Kesk-Aasias sekkub aga Türgi selle liiduga võitlusesse Venemaa ja Hiinaga sealsete riikide mõjutamisel. Jääb ju turgi kooslusest välja vaid pärsia keelerühma kuuluv Tadžikistan. Hiina trump on suurem majanduskaal ja praeguseks ka tugev kohalolek. Kuid Venemaa jaoks tähendab Turgi Liit ilmselt seisundi nõrgenemist.
Korraks aga vaatlejariik Ungari juurde. Ei ole just eriti turgikeelne maa. Kuid selgub, et neil võib oma kuuluvustunne siiski olla. Väga kaua tagasi tuli Soome lingvist ja rahvuslane Matthias Castren välja pan-turanismi teooriaga. Selle kohaselt olla soome, nagu ka muud soome-ugri keeled, tegelikult pärit Altaist. Ja kõik need rahvad kuulunud suurde uurali-altai keelte kõnelejate kilda.
Eelmise sajandi algupoolel oli pan-turanism levinud ka Ungaris, kuigi sotsialismiajastul see keelustati. Võib-olla on need pan-turanismi ideed nüüd taas liikvel. Sellisel juhul oleksime selles üldiselt pseudo-teaduslikuks kuulutatud koosluses ka meie, pluss veel jaapanlased, korealased ja mine tea, kes veel.
Ehk veel üks ja veelgi laiem kooslus, kus turgi rahvad oleksid vaid üks osa. Ja seega võimalus veelgi laiemaks sõbralikuks rahvaste pereks veel ühel uuel–vanal teoreetilisel alusel. Seni aga jõudu turkidele, keda ei maksa segi ajada türklastega.
Viited lugemishuvilistele
- https://www.dailysabah.com/politics/diplomacy/turkey-urges-turkic-council-to-act-together-on-global-issues
- https://thediplomat.com/2021/04/turkic-council-sets-sights-on-upgrade-rooted-in-economic-connectivity-projects/
- https://www.scmp.com/news/china/diplomacy/article/3157627/why-china-russia-should-keep-close-eye-upgraded-turkic-council
- https://jamestown.org/program/in-istanbul-turkic-council-members-eye-closer-cooperation-and-deeper-integration/
- https://jamestown.org/program/the-role-of-the-turkic-council-for-the-future-of-eurasian-politics/
- https://nvo.ng.ru/concepts/2021-11-25/5_1167_turkey.html
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.