Paar nädalat tagasi avati tuliuus tuhande kilomeetrine raudtee Laose ja Hiina vahel. Ehitas Hiina, rahastas Hiina, võlgu jäi Laos… Pekingi ambitsioonikas plaan on pikendada raudteed läbi Tai, Kambodža ja Malaisia kuni Singapurini.
Kuid ega need Kagu-Aasia asjad meid ju nii väga ei loksuta. Juuni lõpul allkirjastas aga Ukraina president Volodõmõr Zelenski partnerluslepingu Pekingiga, muutes seeläbi Ukraina hiinlaste Vöö ja Tee projekti osaks. Kuigi leping näikse konkreetika poolest kõhnavõitu olevat, sisaldub seal üsna selgelt Hiina valmidus investeerida raudteedesse, lennujaamadesse ja sadamatesse, kuid ka telekommunikatsiooni infrastruktuuri.
Mõneti võis lepingu sõlmimine üllatav olla, sest varem sel aastal oli Ukraina keeldunud Hiinale müümast kosmosefirmat Motor Sich. Teisalt, kui Ukraina võttis oma allkirja tagasi Xinjiangis toimuvaid inimõiguste rikkumisi hukka mõistvalt rahvusvaheliselt avalduselt, siis ei olnudki järgnev üllatus. Avaldusest lahtiütlemine käis muide üpris jõhkra surve all, Hiina ähvardas piirata kaubavahetust ja mitte saata Ukrainasse vaktsiine, mille eest Kiiev oli juba maksnud.
Kiievi sammud on paljuski mõistetavad. Euroopa Liidult ja USA-lt ei ole saadud piisavalt sidemeid ega toetust majanduse edendamiseks. Kahjuks on ukrainlastel aga napp arusaamine sellest, mis neid sidemeid takistab, ja see on ikka veel lokkav korruptsioon. Hiinale on seevastu taoline keskkond üsna okei, nad on sellega harjunud ega esita oma laenude ja investeeringute puhul liigseid nõudmisi.
Ukrainas huvitab hiinlasi endiselt Ukraina kaitsetööstus, näiteks ülisuured transpordilennukid. Kuid huvi on ka Ukraina põllumajandustoodangu vastu. Peking püüab tagada oma rahva toiduvaru sõltumata kliimamuutustest. Lisaks on Hiina põllumaa tihti väetistega nii reostatud, et vähegi puhtamat toodangut on sealt raske saada.
Hiina püüab liisida, rentida või osta põllundusmaad väga paljudest riikidest. Meenub vene meediast loetu, et Siberis kohalikud elanikud protestivad hiinlastest põldurite vastu.
Nood olevat rentinud maa, pannud püsti kasvuhooned ja mingi seletamatu nipiga, ehk täpsemalt ohtra väetisega, said sealt müstilise saagi. Pärast paari aastat maast harilikult loobuti ja koliti uude kohta, kuna vana oli piltlikult öeldes surnud.
Huvitav on ka asjaolu, et Moskva ei näe ilmselt Hiinat Ukrainas konkurendina, pigem vastupidi, Pekingi mõjust seal ollakse isegi huvitatud. Venemaa huvides on Ukraina äralõikamine või vähemalt eemaldamine lääneriikidest, Euroopa Liidust ja NATO-st.
Euroopa Liit on aga pürgimas Hiina mõju vähendamisele näiteks Aafrikas. Seal on taustaks veel erinevad haruldased maavarad. Kuid Brüssel ei saa eirata Hiina tegutsemist täiesti Euroopa Liidu silma all ja riikides, mis väljendanud huvi liiduga ühinemise vastu. Silmas peetakse Balkani riike ja Ukrainat.
Võimalikud probleemid ootavad Ukrainat ehk ees ka rahvusvaheliste doonorite poolt. Näiteks on selline Rahvusvaheline Valuutafond IMF. Hiina poolt pakutavad laenud ei ole nimelt vastavuses IMF-i tingimustega korruptsiooni ja oligarhide vastu võitlemiseks. Aga see kõik on teoreetiline, samal ajal kui Hiina raha näikse olevat justkui lähedal ja saadaval.
Hiina tegevust maailma riikidele laenamisel, neisse investeerimisel ja arenguabi andmisel on ka uuritud. Üks raport avaldati hiljuti uurimislabori AidData poolt. Arvud on päris muljetavaldavad. Nimelt katab uuring 13 427 projekti, mida Hiina on rahastanud kokku 843 miljardi dollari ulatuses 164 riigis ja viimase 18 aasta jooksul. Tehakse järeldus, et Hiina kulutab praegu kaks korda rohkem raha rahvusvahelisele arengutegevusele kui USA ja teised suured riigid.
Teatava muudatuse tõi Hiina tegevusse Vöö ja Tee projekti käivitamine. Näiteks esimese viie aasta vältel suurenes megaprojektide ehk vähemalt poole miljardi suuruste projektide arv kolm korda. Ja neile, kes räägivad Vööst ja Teest kui arenguriike abistavast ehk vähemalt vastastikuse huviga projektist, võib tuua tõdemuse, et Hiina laenude ja toetuste suhe on 31: 1. Ehk iga toetuse kohta tuleb 31 projekti, mis on võlatekitajad.
Huvitav on ka tõik, et 35 protsenti Vöö ja Tee infrastruktuuri projektidest on sattunud mingitesse jamadesse. Kas on tegemist korruptsiooniskandaaliga, tööseadusandluse rikkumistega, keskkonnanõuete täieliku eiramisega või midagi muud sellist.
Veel üks seik Hiina abist. Suurem osa Hiina meretagusest laenutegevusest on suunatud riiklikele ettevõtetele, pankadele, või ühisettevõtetele. Kusjuures enamus neist laenudest ei kajastu valitsuse bilansis. Seetõttu on ka selge ülevaate saamine Hiina laenudest väga raske.
Viimasel ajal on Peking hakanud küll Vöö ja Tee mõningaid projekte ootele panema seoses mainitud korruptsiooniskandaalidega või avaliku arvamuse pöördumisega Hiina vastu.
Kuid siiski on teadaolevalt praegu 42 riigil avaliku sektori võlg Hiinale suurem kui kümnendik nende SKT-st. Ei imestaks, kui peagi kuuluks nende hulka ka Ukraina, millel vene haamri ja lääne põhimõtete alasi vahel ei pruugi muud väljapääsu jäädagi.
Viited lugemishuvilistele
- AidData | Banking on the Belt and Road: Insights from a new global dataset of 13,427 Chinese development projects
- Europe can't ignore Chinese encroachment in Ukraine (euobserver.com)
- China reportedly just bought 5% of Ukraine (but the Ukrainian partner denies it) — Quartz (qz.com)
- China's Growing Interest in Ukraine: A Window of Opportunity or a Point of Concern? - Jamestown
- Tighter Ties with China Signal Ukraine's Multi-Vector Foreign Policy - chinaobservers
- Why Beijing wants to conquer Ukraine - The Times Hub
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.