Mingil põhjusel on mul viimasel ajal korduvalt ette sattunud kirjutised uuest keskajast ja uus-feodalismist. Hea küll, Umberto Eco on väitnud, et uus keskaeg on juba kohal, kuid arutelud jätkuvad. Soovitatakse vahet teha uus-feodalismil ja uus-keskajal ehk uus-medievismil. Ei hakka neid erinevusi lahkama ja võtan ette mullu ilmunud Houstoni linnastumise reformi instituudi juhi Joel Kotkini raamatu pealkirjaga "Saabuv uus-feodalism. Hoiatus globaalsele keskklassile".
Feodalism on tagasi tulemas
Joel Kotkin väidab, et feodalism on tagasi tulemas, kuigi mitte rüütlite ega võimsa kiriku näol. Pigem nähtub see ühiskonna jaotumises ja jõukuse keskendumises üha kitsama ringi inimeste kätte. Samuti tõigas, et niinimetatud sotsiaalne lift ehk võimalus elujärge parandada ja järgmises põlvkonnas kõrgemale tasemele tõusta, ei toimi enam.
Kõige eredam näide olla siiski rikkuse koondumine. Praegu pidavat vähem kui sada multimiljardäri omama umbes poolt kõigist maailma rikkustest. Üks brittide uuring aga väidab, et aastaks 2030 peaks üks protsent maailma elanikkonnast kontrollima kahte kolmandikku maakera rikkusest.
Kuna see rikkus kandub edasi järgmisesse põlvkonda, siis on kujunemas kinnine uus aristokraatia. Või mitmete arvamuste kohaselt ongi juba kujunenud. Taoline rikkus võimaldab mõjutada nii valitsusi kui ka näiteks kultuuri.
Kokkuvõtlikult tähendab see oligarhia teket demokraatlikes riikides. Kuid ka mujal. Näiteks Hiinas olla 1400 inimese käes umbes viiendik riigi rikkustest. Seal on ka huvitav sümbioos oligarhide ja kommunistide vahel, aga see on eraldi teema. Ja märkimata ei saa jätta ka idanaabrit Venemaad, kus jutte uuest keskajast ning uus-feodalismist liikvel päris tihedalt, kuid oma rahvusliku eripäraga.
Kui on aga ülivarakas ja mõjukas uus aristokraatia, siis peaks olema ka selle võimu ja privileege õigustav haritlaskond ehk vaimne eliit. Kuulumaks mingitki pidi tipu lähedusse, püüavad nad õigustada oligarhia maailmapilti kui uut ilmalikku, aga õiget usku.
Feodalismiajal oli kolm seisust. Ühed palvetasid, teised sõdisid ja kolmandad tegid tööd. Uus-feodalismis vastaks vaimulikkonnale ehk esimesele seisusele see vaimne eliit. Rikkurid ehk rahaeliit moodustaksid teise seisuse.
Neist allapoole jääks aga lai rahvakiht, kes vastab feodaalajastu lihtrahvale ehk kolmandale seisusele. See kolmas seisus jaguneks omakorda kaheks. Esiteks omandiga keskklass, keda võib võrrelda feodaalsete vabatalunikega. Teise osa moodustaks töölisklass, keda võiks võrrelda keskaegsete pärisorjadega.
Neile, kes usuvad ajalugu ainult edasi liikuvat, väidab Kotkin vastu, et ajaloos on varemgi taandarenguid olnud. Kasvõi klassikalise tsivilisatsiooni häving ja sellel järgnenud allakäik kultuuris, hariduses ning üldse arengus.
Kui sellele raamatule lisada arvukad muud üllitised, siis tundub, et kiirelt kasvab just varandusliku ebavõrdsuse kasvu eest hoiatajate hulk. Kuigi ei oskagi öelda, kumb kasvab kiiremini, kas hoiatuste hulk või varanduslik ebavõrdsus.
Jätkuv pandeemia olla muide hea näide, kuidas osade ülirikaste tulud hüppeliselt tõusid, samal ajal kui üldine varanduslik tase pigem langes. Ja see varanduslik ebavõrdsus ehk teaduslikumalt öeldes GINI indeksi suurus on just üks põhilisi sarnasusi keskaja ja tänapäeva vahel.
Teine näide on sotsiaalse mobiilsuse võimaluste nappus, sest ka feodaalajastul oli väga raske talunikust vaimueliidi või oligarhia osaks saada. Võimalik oli see vaid ülisuure õnne, sõja või kiriku kaudu. Tänapäeval on see minu arvates võimalik pisut kergemini, kuigi samuti valdavalt erandina.
Nii Joel Kotkin kui ka mitmed teised uus-feodalismist või rikkuste ebavõrdsest jaotumisest rääkijad näitavad süüdistavalt näpuga eriti tänapäeva tehnoloogiahiidudele ja nende omanikele.
Juba aastal 2018 olnud Apple'i, Google'i, Amazoni ja Facebooki koguväärtus sama suur kui Prantsusmaa rahvuslik koguprodukt. Hoiatatakse, et tehnoloogilise võimu kontsentreerumine ennustab tulevikus demokraatia vähenemist.
Tehno-oligarhid plaanivad valitsemist meelelahutuses, rahanduses, hariduses ja jaemüügis, kuid samuti tulevikuvaldkondades, nagu isesõitvad autod, droonid, kosmoseuuringud. Ja mis kõige tähtsam, nad sihivad domineerimist ka tehisintellekti arendamises ja kasutamises.
Siiski on mainitud tehnoloogiahiiglaste asutajad minu arvates näide selle kohta, et nende puhul päriliku oligarhia tees veel ei kehti. Keegi neist ei pärinenud ülirikaste perest ja kõigil oli palju taibukust ning teataval määral õnne õigeid otsuseid teha.
Mure tehisintellekti monopoliseerimise pärast on aga kaalukas. Ja see on ka kirjanike nägemustele mõju avaldanud. Igasuguste metaversumite tulevaste arengute plaanis soovitan lugeda vene kirjaniku Viktor Pelevini raamatut "Transhumanism Inc", mis kirjeldab tulevast ühiskonda, kus ülivarakad saanud võimaluse jätkata keha suremise järel ajuna, mida säilitatakse koos võimalusega virtuaalsel kujul maailmas edasi askeldada. Kuid see võimalus ei saa olema kättesaadav kõigile.
Kasulikud hoiatused
Kui Kotkini ja ka teiste kirjeldusi Eesti oludega võrrelda, siis oleme mõneti vist varasemas tsüklis ja paljud kirjeldatud mured meid veel nii teravalt ei vaeva. Kuid hoiatusena on need mõtted kasulikud.
Näiteks paljudes lääneriikides leviv trend koduomamise vähenemisele ja vahelduvate lühiajaliste töövormide levikule. Inglise keeles on see gig-work, eesti keelde leidsin selle tõlgituna kui "keikatöö", mis lõhnab tugevalt soome keele mõju järele. Ning varanduslik kihistumine koos eliitelupiirkondade tekkega on omane ka meile.
Uuringute kohaselt leidvat digifirmade asutajad, et kasvav osa rikkusest genereeritakse väikese ringi andekate inimeste poolt. Kõik teised võiksid aga elatuda keikatööst ja valitsuste toetusest. Omandi puudumine jätaks aga vananedes enamuse inimesi täielikult riigi hoolde. Kotkin nimetab seda oligarhiliseks sotsialismiks. Ja uued religioonid oleksid ökoloogia ning trans-humanism ehk igavese elu otsing läbi tehnoloogia. Võrdsusega enam mingit pistmist ei oleks, väike eliit täiustatud inimesi kontrolliks kogu ühiskonda ja tagaks selle seisundi ka oma järglastele.
Viited lugemishuvilistele
- Joel Kotkin "The Coming of Neo-Feudalism. A Warning to the Global Middle Class", 2020.
- Виктор Пелевин "Transhumanism Inc.", 2021.
- Ежедневный Журнал: Надежды юношей питают (ej.ru)
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.