Naerul on palju tähendusi. Naer on siiras reaktsioon, kui sa oled lõbustatud, aga naerul on lisaks sellele toredale põhjusele veel palju muid ülesandeid. Lõviosa iga päev kuuldavast naerust on puhtakujuline sotsiaalne nähtus olukordades, kus pole midagi naljakat.
Mis on aga sotsiaalne naer? Me naerame, et hoida sotsiaalseid sidemeid, et näidata kokkukuuluvustunnet. Ülemuse naljade peale naerdakse alati. Naerame, et siluda suhteid, et näidata, ma olen sinuga nõus, et olen nõus sinuga koostööd tegema, et sa meeldid mulle, et saada üle ebamugavustundest või piinlikust vaikusest. Naerda võib viisakusest, soovist meeldida.
Naer võib olla ka võimu sümbol. Naerda võib kahjurõõmust ja üleolekust. Kui inimese üle naerdakse, siis just niimoodi arvatakse ta sotsiaalsest grupist välja, näidatakse talle koht kätte, et ta on grupi hierarhias alamal positsioonil. Kui keegi kellegi üle pidevalt nalja teeb, siis naljatleja määratleb sellega oma hierarhiliselt ülemist positsiooni.
Naer võib olla ka vastuhaku sümbol, nii saab naeruvääristada võimu, kui enam midagi muud üle ei jää.
Selleks, et siiralt naerda, peab meil olema kontakt oma sisemise lapsega. Naer nakkab. Mõnikord on olukorrad, kus sa naerad ainult selle pärast, et teine naerab, mitte selle pärast, et sul on endal kohutavalt naljakas. Tuttava ja sulle meeldiva inimese naer on nakkavam, kui inimene on sulle ebasümpaatne, siis sa tema naerust reeglina ei nakatu.
Naerdes tekib kontakt teis(t)e inimese(te)ga. Naer on parim indikaator ühiseks intellektuaalseks lainepikkuseks. Kui mind ajab miski naerma ja sinul on ka sama asi naljakas, siis oleme justkui "omad". Sarnane huumorimeel valideerib suhteid.
Mõni inimene kohe oskab naerda oma ebaõnnestumiste üle. Teine on kogu aeg nii tõsine, et midagi ei aja teda naerma. Aga sama õudne kui ummistunud naljasoon on ka mõnede inimeste komme iga asi naljaks keerata. Nalja viskamisega peab oskama piiri pidada. Pidev tolatsemine on sama piinarikas kui ummistunud naljasoon. Järjepidev nalja tegemine on suhteliselt kindel märk sisepingeist. Üle võlli minev naljategemine on inimesel enamasti oma sisemise ärevuse, ebakindluse ja kohmetuse varjamise teenistuses. Ta ei oska muud moodi olla. Ta ei oska olla kontaktis teise inimesega. Suure tõenäosusega võib tal olla raskusi ka iseendaga kontaktis olemisel.
Teemad, mis inimesele nalja teevad, on otseselt seotud alaväärsuskompleksidega meie alateadvuses. Mõni inimene ikka kohe peab iga kord, kui jutt seksuaalsusele läheb, onu Heino väärilise nilbuse viskama.
Hea huumorimeelega inimestel sünnivad ebaõnnestumistest mõne aja möödudes lood. Bad choices – good stories, ütlevad inglased. Huumor aitab neil need luhtumised justkui teise võtmesse panna. Inimesed, kes enda üle suudavad naerda, tunnistavad ka kergemini oma vigu ja ebaõnnestumisi ning liiguvad kiiremini konfliktist lahenduse faasi. Nii et eluterve võime naerda mitte ainult ei soodusta kontakti teiste inimestega, vaid aitab leida kontakti ka iseendaga. Terve inimese tunnus on võime enda üle naerda.
Üks minut naeru pidavat teadlaste sõnul mõjuma sama hästi kui paarkümmend minutit trenni, see tugevdab immuunsüsteemi, alandab valu, naerujärgne enesetunne on sarnane sügava lõõgastusega.
Saatekülaline on psühhanalüütik Endel Talvik. Saatejuht on Katrin Saali Saul. Saate helirežissöör Anna-Maria Kurrel.
Kirjad ja küsimused on oodatud aadressile peresaade@err.ee
Saates kõlab muusika:
Katkendid filmist "Viimne reliikvia"
Jan Uuspõld "Naurava Kulkuri"
Pearu Paulus "Naerata"
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.