Eesti barokiajastu kõmuliseimat ja andekaimat puunikerdajat Christian Ackermanni sõimati pööningujäneseks ja austati, võrreldes teda antiiksulptori Pheidiasega. Tallinna Linnaarhiivi ajaloolane Triin Kröönström: "Meil on väga palju kirikuid, kus on Christian Ackermanni tööd säilinud tänase päevani ja nad on suurepärased tänapäevani!"
Triin Kröösntröm: "Ackermanni üks oluline tunnus on putopead (inglipead), see Hopneri maja ukse putopea (avafotol) on täpselt selline, erinedes oluliselt sama ajastu teiste meistrite töödest."
Karuse kiriku värviline puto (alumisel fotol) on Triin Kröösntrömi sõnul üks väheseid originaalpolükroomiaga säilinud putosid, teised on üle värvitud hilisemate sajandite jooksul.
Kuidas ja miks Christian Ackermann Tallinna tuli, milline oli see linn, kuhu ta sattus, missugune oli käsitööliste ja kunstnike elu rootsiaegses Tallinnas, räägib Christian Ackermanni uurimisrühma liige ja raamatu "Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas" kaasautor Triin Kröönström.
Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Vivika Ludvig.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena esmaspäeviti kell 23.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud. Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm. Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Maris Tombach.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.