Kui kaua nõiausk Eestis püsis ja kas Eesti talupoeg oli rohkem nõiausku kui teised Euroopas?
Tallinna Ülikooli vanemteadur Inna Jürjo (alumisel fotol): "Pigem oli uskumine maagiasse ja maagidesse väga üldiselt iseloomulik lihtinimesele ja maagiline maailm oli üks tegelikult nii talupoegadele kui ka mõisnikele."
Inna Jürjo Autor/allikas: ERR/ Piret Kriivan
Teises saates nõiaprotsessidest Eestis on juttu süüdistustest ja karistustest. Kui kaua kehtis põhimõte: pigem üks inimene süütuna hukatud kui üks nõid ellu jäetud? Kas uurijatel õnnestus teada saada, kellena tundis ennast libahunt, kas loomana või inimesena? Räägime ka ühest talupoegade endi korraldatud protsessist.
Saates kõlab katkend Juhan Liivi jutustuse ainetel 1959. aastal valminud kuuldemängust "Nõia tütar". Saatejuht on Piret Kriivan.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena esmaspäeviti kell 23.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud. Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm. Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Kätlin Maasik.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.