Kolmas võimalus on ka, näidata asju tegelikust kehvemana, aga seda vist väga palju ei tehta - vähemalt ses uuringus seda ei uuritud.
Uuringu enda tegid Ameerika teadlased eesotsas Erica Baileyga New Yorgist Columbia Ülikoolist. Nad tahtsid teada, kuidas ühe või teise põhimõtte põhjal postitamine mõjutab sotsiaalmeediakasutaja enesetunnet ja õnnelikkust.
Nad analüüsisid andmeid enam kui 10 000 Facebooki kasutaja kohta ja jõudsid järeldusele, et need, kes väljenduvad oma ajajoonel autentsemalt, on keskmiselt võttes ka oma eluga rohkem rahul.
Inimesed, kellel küsitlustestis ilmnenud isiksusetüüp kattus Facebooki postituste analüüsi põhjal tuvastatud isiksusetüübiga, väitsid end olevat ka eluga hästi rahul.
Selline seos tuli ilmsiks mitmesuguste isiksusetüüpide puhul, mis näitab, et mitte ainult sotsiaalselt soodsamate isikutüüpidega isikud ei saa autentsusest kasu, vaid ka teised.
Tõusta võib muidugi küsimus, kas autentsed sotsiaalmeediapostitused teevad inimesed õnnelikuks või hoopis vastupidi, inimesed, kes juba on õnnelikud, teevad ka õnnelikkust väljendavaid ehk autentseid postitusi.
Teadlased tegelesid ka selle küsimusega. Nad maksid mõnedele katseisikutele väikest tasu, et nad teeksid nädal aega täiesti autentseid postitusi, seejärel aga püüaksid nädal aega esitada endast idealiseeritud kuvandit.
Sellest uuringuosast on käes alles esialgsed tulemused, kuid need osutavad küll, et autentne eneseväljendus teeb tuju paremaks.
Bailey ja kaasautorid kirjutavad uuringust ajakirjas Nature Communications, loodetavasti just nii, nagu asjad tegelikult on.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.