Nüüd on Norra teadlased lähemalt uurinud laste ja noorepoolsete täiskasvanute ajuaktiivsust käsitsi ja klahvitsi kirjutamise korral.
Audrey van der Meer ja ta kolleegid Norra Teaduse ja Tehnika Ülikoolist panid katseisikutele pähe paljude väikeste nööbikujuliste ajulaineanduritega kapuutsi, mis andis ajuaktiivsuse muutustest üksikasjalise pildi.
Katseisikute ülesandeks oli kirjutada etteantud sõna puutetundlikule ekraanile elektroonilise pliiatsiga kas siduskirjas või virtuaalsetele täheklahvidele toksates.
Selgus, et mõlema vanuserühma kirjutajatel oli aju traditsioonilisema kirjutusviisi juures palju aktiivsem kui tippimise puhul.
Van der Meer ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Frontiers in Psychology, et kirjatähtedega kirjutades ehk käsitsi pliiatsiga kirjutuspinnale kirjajooni vedades elavneb aju suuremas mahus ja ergastuvad keerukamad närvirakuvõrgud.
Sama pliiatsiga samale ekraanilegi tippides aga on ajutegevus juba märksa loium. Tippides ei pea aju nii palju visuaalseid ja motoorseid signaale töötlema ega ka sõrmeliigutuste tulemuste kohta saadavat tagasisidet nii täpselt menetlema kui kirjatähti kirjutades.
Seetõttu tuleks autorite meelest tõsiselt järele mõelda, kas klaviatuuril kirjutamine peakski koolis nii hoogsalt levima, sest see annab ajule vähem tegevust ja võib arvatavasti ka õpitõhusust kahandada.
Samas ei tohiks lapsi ka pidevalt arenevast digimaailmast eemale tõrjuda — mõlemad kirjutusviisid on tähtsad, mõlemat tuleb õppida ja harjutada, leiavad teadlased.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.