On hea, et tänavused kolm füüsikanobelisti ei ole sellisesse paika füüsiliselt sattunud, küll aga on nad sinna kindlasti sattunud mõttes — ja sellest tulenevalt nüüd ka Nobeli auhind tuli.
Täpsemalt öeldes on jutt muidugi mustadest aukudest, ja jutt on ka Roger Penrose'ist, Reinhard Genzelist ja Andrea Ghezist.
Sir Roger Penrose on Oxfordi Ülikooli emeriitprofessor, kes arvutas 1965. aastal välja, et mustade aukude olemasolu järeldub otseselt Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast.
Arvutused näitasid, et musta augu südames on singulaarsus, see väike täpp, kus kõik seni tuntud loodusseadused kaotavad kehtivuse.
Sir Rogeri läbimurdelist saavutust peetakse tänase päevani üldrelatiivsusteooria kõige tähtsamaks täienduseks pärast Einsteini.
Sakslane Reinhard Genzel ja ameeriklanna Andrea Ghez on aga saanud veenvaid vaatlustõendeid, et üks suur must auk luurab meie oma galaktika, Linnutee keskmes.
Genzel ja Ghez juhtisid teineteisest sõltumatult teadlasrühmi, mis tegelesid 1990. aastate algusest alates galaktikakeskme põhjalike vaatlustega läbi maailma suurimate teleskoopide.
Aastatepikkuse hoolika töö tulemusel tegid nad kindlaks, et galaktikakeskme tähed tiirutavad millegi ümber, millel on väga suur mass, aga mida ennast sugugi näha ei ole.
Nad väitsid lõpuks, et see ei saa olla midagi muud, kui ülimassiivne must auk, ja see seletus veenis ka teisi teadlasi. Nüüd peetakse väga tõenäoliseks, et selline suur must auk on enamiku suurte galakate keskmes.
Praeguseks ajaks on teadlased teinud galaktika M87 keskel asuvast mustast august, täpsemalt tema siluetist ka pilti ja püüdnud kinni mustade aukude kokkupõrkel tekkinud gravitatsioonilaineid.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.