Nii hõivatakse Euroopa Liidu riikides elamuehituse, tööstuse, teede või puhkealadele poolt igal aastal enam kui 1 000 ruutkilomeetrit maad ehk umbes 300 hektarit päevas (https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/land-take-2/assessment-1). Ka meil laienevad linnad ja asulad jõudsalt, igal aastal kattub Eestis ehitiste ja teedega umbes 350 hektarit põllu- ja metsamaad ning seda juba vähemalt viimased paarkümmend aastat. Rahvaarv samas suurenenud ei ole ning vastupidine protsess, kus kuskil mõni parkimisplats või majavundament taas loodusele ruumi annab, on peaaegu olematu. Linnade laienemise mõju looduslikule elurikkusele on üldjuhul negatiivne, ennekõike olemasolevate elupaikade hävimise ja kahanemise ning aedadest putku panevate võõrliikide tõttu. Kui vaadata, kuidas kerkivad elamuarendused, siis niidulaik asendub muruga, põõsatukk majavundamendiga ning metsalaik parkimisplatsiga. Kuna sageli ka linnade ümbruses on pigem levinud suured põllumajandusmaastikud, kus teistele liikidele elupaiku napib, peame loodusliku elurikkuse hoidmist linnades ja nende vahetus ümbruses väga tõsiselt võtma. Sest pole võimatu, et tänase elurikkuse kriisi ja kliimakriisi tingimustes võib paljude liikide käekäik sõltuda just sellest, kui hästi meil õnnestub linnades ja asulates liigirikkust toetada. Elurikas haljastus ning looduse väärtustamine linnades võimaldab vähendada linnastumise ökoloogilist jalajälge, kuid isegi kui linnaelanikule looduskaitselised väärtused väga korda ei lähe, on elurikkus sealsete elanike vaimse ja füüsilise tervise üheks oluliseks tagajaks. Viimase aastakümnega on kogunenud aina rohkem teaduslikku tõendusmaterjali selle kohta, et elurikastes keskkondades on inimene tervem ja õnnelikum, elab kauem ning hindab oma elukvaliteeti kõrgemalt. Seetõttu ei peaks linnaelanikud enam tõe pähe võtma laialt levinud arusaama, et linn on vaid inimestele, loodus, see olgu ikka maal. Eestis kunagi laialt levinud liigirikaste pärandkoosluste liigid on just need, millel kõikjal elupaika väheks on jäänud kuid mis väga hästi sobivad inimesega koos elama. "Lilledele ja liblikatele" tuleb koht luua ka linna: meie parkidesse, tänavaservadele, haljasaladele, aedadesse. Sellest võidab nii loodus kui inimene. Autor: Aveliina Helm, Tartu Ülikooli ökoloog
Reporteritund. Stuudios on opositsioonipoliitikud
Riigikogu on selleks hooajaks oma töötamise lõpetanud. Suvel otsitakse Eestile järgmist presidenti ja taustal on alanud riigieelarve korrastamise protsess.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.