
Vabariigi aastapäeva eel 90-aastaseks saav Jaan Einasto on pika elu jooksul kogenud mõndagi. Muude värvikate momentide kõrval kuuleme, kuidas tulevane astrofüüsik on seisnud omaenese haual ja oodanud süüdistatuna salakuulamises mahalaskmist.
05.10.2017
Lüüme on 20. sajandi alguse tuntuima keeleuuendaja Johannes Aaviku 1930. aastatel välja pakutud uus tüvisõna, mis on saanud eeskuju prantsuse sõnast lumière 'valgus, kuma'. Aavik soovitab seda kasutada tähenduses 'läbipaistev'
Lüüme (kujul lyyme) on uudissõnana välja pakutud Aaviku 1932. aastal ilmunud brošüüris "100 uut tyvisõna". Seal leidub lyyme kõrval ka tegusõna lyymima 'läbi paistma'. Aavik on lisanud mõlemale uudissõnale siiski küsimärgi, väljendamaks oma mõningast kahtlust nende sõnade kirjakeelde sobivuses.
Lüüme-tüve on tänapäeval kasutatud ka näiteks oskussõnas lüümik 'valgustahvlil kasutatav (läbipaistev) kileleht'.
Tänane sõna on refereering Külli Habichti artiklist "Mis on lüümus ja kust see tuleb?"
Vabariigi aastapäeva eel 90-aastaseks saav Jaan Einasto on pika elu jooksul kogenud mõndagi. Muude värvikate momentide kõrval kuuleme, kuidas tulevane astrofüüsik on seisnud omaenese haual ja oodanud süüdistatuna salakuulamises mahalaskmist.