Eesti keele käsiraamatu andmeil jaotuvad sõnad selle järgi, kui sageli nad keeletarvituses esinevad. Kõige sagedamini esinevad sõnad moodustavad eesti keele põhisõnavara, nende vastandeiks aga harva esinevad sõnad, mida kasutades keeletarvitaja teab või vähemalt peaks teadma, et oma harulduse tõttu on sellised sõnad tekstis nagu läikivad kivikesed hallide hulgas – nad paistavad igaühele silma. Kirjakeele seletussõnaraamatus on harva esinevaina tähistatud muuhulgas ka selline sõna nagu “nõelusk” ehk nõelavalt, torkavalt ütlev inimene.
Sõna päritolu uurima hakates ma aga kaugemale ei jõudnudki. On teada, et Jaan Kross oma raamatus “Kolme katku vahel” on kasutanud sõna “nõelusk” lauses: ”Balzer, äraneetud nõelusk .. magab enese klaariks .. ja häbeneb oma alatut kiusujuttu!” seega võib vaid oletada, et Jaan Kross on selle sõna välmijaks ehk väljamõtlejaks.
Huumoriga võttes võiks sõna “nõelusk” tähendada aga ka rätsepmeistrit.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.