Keelemees Johannes Aaviku päevikuist, mis on nüüdseks ka raamatute kujul ilmunud ("Päevaraamat" ja "Ideepe") selgub, et olles küll andekas sõnalooja, kannatas ta ise aga lapsest saati düsgraafia ehk vaegkirjutamise käes. Kuid ehk viiski see "puudulikkus" teda keeleuuenduse laiadele väljadele. Oma ideede päevikus "Ideepe" on ta tunnistanud:
"Põen lapsest saati yht defekti kirjutamistehnikas: teen rohkesti kirjakomistusvigu ehk võkru – uus sõna, mis selleks olen välminud [võger, võgra, võkra. Sõna loodi 1943. aasta juulis Kuresaares.]. Ma jätan vahele aapeid, silpe, sõnu, lauseid, vahel koguni terveid apsatse. Kyll ma kadestan neid, kes võivad võkradeta kirjutada".
Paul Saagpaku sõnaraamatus on sõna "võger" seletuseks öeldud "kogemata tehtud viga kirjutuses", näitelauseks: "mõned teevad kirjutades võkru".
Võger ehk kirjakomistusviga, keelekomistus, kirjavääratus, keelevääratus, sulevääratus.
Miks mitte võtta kasutusele ka inglise keelse sõna "typo" ehk trükiviga asemel.
Araabia vanasõna aga ütleb "parem jalavääratus kui sulevääratus".
Keiti Vilmsi "Sõnasäutsud" on eetris teisipäevast neljapäevani kell 7.25.
