Veel juhtub Eestis see, et romaanivõistluse võidab Heino Kiige romaan "Tondiöömaja", mis ilmub pärast karmide tsensuurikärbete tegemist kolm aastat hiljem, kuid saab suus jige populaarseks ja sageli ongi "Tondiöömaja" nimetatud Kiige parimaks romaaniks.
Maailmakirjandusse kirjutab end aga samal aastal ilmunud romaaniga "Sada aastat üksildust" kolumbialane Gabriel García Márquez. Eelkõige seostatakse seda teost maagilise realismi mõistega. Väikese liialdusega võib isegi öelda, et "Sada aastat üksildust" on selle žanri esimene, tuntuim ja vaat et viimane kuulsaks saanud romaan. Lõuna-Ameerika autorid on korraga uhked Márquezi üle, kes aitab "Saja aasta üksildusega" viia nende mandri kirjanduse maailma, kuid sageli ei jõua nad teost ka ära kiruda – jätab "Sada aastat üksildust" ju pikaks ajaks varju tõsiasja, et Lõuna-Ameerika autorid kirjutavad ka kõikvõimalikes muudes stiilides ning maagiline realism pole nende seas sugugi mitte valitsev.
Aga kriitika kriitikaks – Buendíade perekonna tõus ja langus müstilises Macondos ei jäta kedagi külmaks. Kuigi võib öelda, et sel, kes ei suhtu raamatu ulmadesse teatava kriitikata, pole mõistust, siis jällegi sel, kes poleks kunagi sukeldunud "Saja aasta üksilduse" maailma, et teha kaasa retk läbi Buendíade seitsme põlvkonna kannatuste, puuduvad tunded.
Eestis ilmub "Sada aastat üksildust" esimest korda Aita Kurfeldti tõlkes 1975. aastal.
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.








































Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.