Sõda peetakse mõlemalt poolt tohutu armutusega, nii itaallased kui etiooplased piinavad ja mõrvavad vastatikku sõjavange, itaallased lasevad lisaks käiku sõjagaasi. Eesti ajakirjandus elab etiooplaste ebavõrdsele võitlusele kaasa, kuid üldisemas mõttes see sõda elu meie maanurgas ei mõjuta. Eestis elatakse vaikselt ja rahulikult Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri diktatuuri tingimustes, ajastu ideaaliks on „tööeestlus“.
Omal moel jõuab see lihtsa, vaikse ja tööka elu kultus ka kirjandusse. 1930ndate aastate keskpaika võib nimetada August Mälgu ajaks. Selles mõttes, et juba 1920ndatel debüteerinud Saaremaa kooliõpetaja saavutab esikoha 1934. aasta kirjastuse Loodus romaanivõistlusel teosega „Surnud majad“ ning järgmisel aastal ilmub tema rannatriloogia esimene osa, romaan nimega „Õitsev meri“, millest kujuneb Mälgu läbimurdeteos. Seda raamatut on hiljem korduvalt välja antud ning romaan kuulub Eesti kirjanduse vaieldamatusse klassikasse.
Vale oleks öelda, et Mälk idealiseerib raamatus oma kodukandi rannakalurite elu. Jah, ta kirjutab sellest suure kaasaelamisega, kuid selgelt joonistuvad välja eetilised hoiakud, mida Mälk jaatab ja need, mida ta eitab. Üldisemas mõttes haakub „Õitsev meri“ ajastu juhtmõtetega, rääkides lihtsate randlaste raskest elust ning püüdlustest parema poole. Meri kui õnnistus, meri kui nuhtlus ning mere ääres ja mere peal elavate inimeste elu on see, mille kaudu August Mälk elu mõtet ja mõttetust selgitada püüab.
Nüüdseks on aeg ja keskkond muutunud, säärast rannaelu enam ei ole, kuid vahest just seetõttu on Mälgu kirjeldused oma elutruuduses põnevad. Aktuaalsust pole minetanud ka August Mälgu eksistentsiaalsed küsimused. Kes me oleme, kust me tuleme, kuhu me läheme? Võib-olla päris nõnda sõnastamata, kuid alateadvuses kripeldavatena on need küsimused ka Mälgu tegelaste kuklas."
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris seoses ringhäälingu 90. sünnipäevaga 18. detsembril 2016.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.