See on teine ja paksem monograafia Juhan Liivist, esimene monograafia Liivist ilmus Tuglasel 1914. aastal. Muidugi ütleb see Liivi kohta väga palju ja see monograafia ütleb ka Tuglase kohta nii mõndagi – ta oli põhjalik, talle meeldis oma tekste ikka üle kirjutada ja talle meeldisid kirjanikud. Nii nagu mõnele meeldib koguda marke, nagu mõnel on armuke või koer, kellega jalutada.
Võibki öelda, et Juhan Liiv oli Tuglase kodulooma eest. Muidugi polnud Juhan Liiv mingi kena väike armas nässakas, kes mahub ära ridiküli ja kunagi ei haugu. Vastupidi, Juhan Liiv oli justkui kodutu peni, sagris ja pulstis, esimesel võimalusel püherdas kusagil ja siis näitas hambaid. Aga Tuglas võttis selle looma oma hoole alla, kammis teda, ja kirjutas Liivi luuletusi ümber. Ikka paremaks ja paremaks. Olgugi, et Juhan Liiv seda ei arvanud ja Liiv viskas end ikka kugugi mustuse sisse külili ja püherdas, põletas oma luuletusi, kiskus end alasti ja annetas oma riided Estonia teatrile.
Kui tänapäeval rääkitakse haipimisest ja pushimisest ja tuunimisest, siis Tuglas tegi seda Liiviga juba sada aastat tagasi. Ja on huvitav küsimus, kui Tuglast ja nooreestlasi poleks olnud, kas me siis üldse teaksime Juhan Liivi? Võibolla teaksime, aga võibolla ka ei teaks.
Esimene kord kohtus Tuglas Liiviga Tartu hullumajas, kus Liiv jättis Tuglasele kustumatu mulje. Liiv ise oli aga läbi aegade hullumajas sage külaline. Ühe legendi kohaselt, millest kirjutab Tugals oma monograafias, viis Juhan Liivi esimest kord hullumajja Hugo Treffner, paludes vaadata, kas noormehe närvidega on ikka kõik korras. Kui arst Juhan Liivi juurde läks, palus Liiv, et arst vaataks üle tema õpetaja, kelle mõistusega pole kõik korras.
Ja on muidugi teine hüpotreetiline küsimus – raha. Ka tänapäeval räägime me kirjanikupalgast ja kas seda ikka on kirjanikule vaja. Sest paljud teavad, et kirjanik peabki olema näljas, paljas ja haige ja hull, alles siis tuleb see õige tekst. Selle jutu näiteks tuuakse kohe Juhan Liiv. Vähem teatakse aga seda, et Liiv ise tahtiski olla elukutseline kirjanik, kes saaks igapäevaselt oma tööd teha. Ja me ei tea, mida ja kuidas oleks ta kirjutanud siis, kui tal oleks olnud kirjanikupalk."
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris seoses ringhäälingu 90. sünnipäevaga 18. detsembril 2016.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.