Kahanev eksport toob endaga omakorda kaasa siseturu kokkukuivamise. Peagi pole kaugel aeg, mil talud lähevad haamri alla ning linnatöölistest saavad töötatöölised.
Aga 1931. aastal toimub muudki. Nimelt otsustab seni proosas kätt proovinud Jõgeva raudteelase tütar Elisabet Alver teha muutuse oma paljulubavas kirjanikukarjääris ning võtta jalge alla luuletajatee. Noor-Eesti kirjastus avaldab Alveri poeemi pealkirjaga „Lugu valgest varesest“, milles sama aasta suvel oma 25. sünnipäeva tähistav neiu ironiseerib tõusikluse üle. Teema on aktuaalne – ühes jalas pastelt, teises lakk-kinga kandva isehakanud eliidi esindajad on igapäevased kangelased ka päevalehe Vaba Maa karikaturisti Gori pilapiltides.
Eks kajastagi Betti Alveri noorpõlvepoeem ühiskonna üldist arenguseisu: kiire areng, mis vaid ühe inimpõlve jooksul tegi taluõel askeldavast maarahvast oma riiki pidava eesti rahvuse, on kohati olnud pealiskaudne. Paljuski on muutud vormilt parketikõlbulikuks, hingelt ja kasvatuselt jäädud aga kes taluõue, kes agulilobudikku.
1920ndate aastate lõpu kiire majanduskasv andis aga seesugustele tegelastele võimaluse uhkeldada kergelt tulnud rikkustega. Ilma tegid kõiksugused ärimehed, kellel oli küll raha kallite autode, glamuurse riietuse või Tallinnagi ööellu elevust toonud kokaiini jaoks, kuid kelle arusaama kultuurilistest väärtustest või üleüldse inimeseks olemise mõttest, võtabki hästi kokku üks Gori karikatuur, millel tõusik hüpitab peos raamatut ja arutleb hindavalt: „Kats krooni massa tuu raamat. Ta es kaalu ju naelagi!“
Ka Betti Alveri „Lugu valgest varesest“ ei kaalunud naelagi, kuid on siiski jäänud Eesti kirjanduslikku tulevase klassiku noorpõlveloomingu särava näitena, mis puudutas ajastu hingekeeli."
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris seoses ringhäälingu 90. sünnipäevaga 18. detsembril.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.