August Kitzbergi tragöödias " Libahunt" süüdistatakse Tammaru pere kasutütart Tiinat selles, et ta on libahunt . Mis põhjustas ja hoidis aastasadade vältel elus libahundi-usku? Millega või kellega seostati libahuntide arvu kasvu pärast Vene-Liivimaa sõda? Eesti libahundi usust Euroopa kontekstis räägib Tartu Teoloogia Akadeemia õppejõud Tiina Vähi (pildil).
Paavsti saadik jesuiit Antonio Possevino kirjutas (1533–1611) kirjas Mantova hertsoginnale : "Ja pole mitte kaua aega sellest, kui ühe Lossi ümbruses, mida nimetatakse Vastseliinaks, mis on väga lähedal Moskooviale, nii et piirid käivad kokku, seal mail, kust kaudu Pihkva minnakse, hulkus ringi neli hunti, kellest üks oli valge, kes lambaid ja muid loomi kõrvale jätt es veel tänapäevalgi inimlike olevuste kallale kipuvad ning neid tapavad ja söövad, eriti raskeid naisi; nagu just tänavusel aastalgi räägitakse, et nad on neid sada viiskümmend ära söönud, nõnda et keegi ei julgenud ega julge tänase päevani üksipäini põldudele minna. Rahvas ütleb seda nõiduse läbi tehtud olevat, pärast Moskoviitide lahkumist. Samuti said kakssada inimest ära söödud." Loe siit!
Kuuldemäng "Libahunt" oli Eesti Raadio eetris 1954. aastal.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.