Poola aeg on aeg, kui Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa kuulusid Poola-Leedu koosseisu. See juhtus pärast 1582. aastat, kui Moskva tsaaririik oli sõlminud Rzeczpospolitaga Jam-Zapolski vaherahu Poola võimud asusid Liivimaal pärast sõja lõppu korraldama riigi maavaldust.
"Seda tehti täiesti Poola eeskuju järgi," kinnitab emeriitprofessor Enn Tarvel koguteoses "Eesti Ajalugu III" . Saatest saame teada, miks ja kuidas mõisu riigistati, kuidas mõisamajandus üles ehitati, kuidas mõisu valitseti ja missugused mõisad välja nägid- nii seest kui ka väljast. Mis on folvark? Kui tulus oli mõisapidamine, kas võis ka rikkaks saada? Rogosi mõisa ja ümbruskonna nimi tuleb Poola päritoluga vürsti Stanislaus Rogosinsky (poola Stanisław Rogoziński) nimest, kes oli mõisa omanik aastatel 1603–1625 . Rogosi (Rogosinsky) nimi püsis ümbruskonnal kuni 1939. aasta 1. aprillini, kui nimi eestindati Ruusmäeks. Vaata siit lähemalt.
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud. Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm. Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Maris Tombach.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.