Pirita kloostri kirik (sisemõõtmed 24x56 m, lääneviilu kõrgus 35 m, pindala 1360 m) oli oma mahult ja mõõtudelt muljetavaldav. Lihtne kodakirik oli põhiplaanilt pikk mitmevõlvikuline ristkülik, mille jagas kaheks võrdseks osaks - konvendi- ja rahvakirikuks - vahevõre, esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maantee poolt . Pirita klooster sai keskajal tegutseda peaaegu 175 aastat.
Kloostri hävingule aitasid kaasa reformatsioon, 1564. aasta tulekahju ning 1577 aasta, kui kloostrit rüüstasid vene väed. Esimesed süstemaatilised väljakaevamistööd algasid Pirita kloostri aladel 1934. aastal. Tuntumad kloostri uurijad on Villem Raam ja Jaan Tamm. Arheoloog Jaan Tamm (fotoLräägib ka Pirita kloostriga seotud legendidest ja sellestki, kas reliiikvia oli Pirita kloostri kirikus olemas või mitte.
Varamust:
Pirita kloostri varemetes jalutavad 1964. aastal kunstiteadlane Villem Raam ja saatejuht Valdo Pant. Saates on juttu kunstimälestistest ja nende säilitamise vajalikkusest. Villem Raam räägib Pirita kloostrist, nunnade ja munkade kooseksisteerimisest, elust kloostris keskajal, tehakse ringkäik kloostris. Saates on kasutatud katkendeid 1955. aasta kuuldemängust "Vürst Gabriel". Kuula siit:
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.