Rakvere langes Liivimaa sõjas venelaste kätte 1558. aastal kohe Narva järel ja ilma lahinguta. Rootsi väepealikud otsustasid kümmekond aastat hiljem, et Rakvere tuleb venelaste käest ära võtta. 1574. aasta alguseks olid kõik ettevalmistused tehtud ja sõjakäik võis alata. Sõjaväe juhiks oli hiljaaegu Tallinnasse saabunud uus asehaldur ja uus Rootsi vägede juhataja Liivimaal – Pontus De la Gardie. Rootsi armees teenisid šotlased, rootslased, soomlased, Liivimaa mõisamehed. Miks rootslastel Rakveret ei õnnestunud võtta ja mis osa oli selles loos Rootsi väkke värvatud šotlastel? Räägib ajaloodoktor Andres Adamson (pildil).
Varamust:
Rakvere lähistel pidasid venelased lahingut ka 1268.aastal. Siis olid Novgorodi ja Pihkva vägede vastaseks saksa-eesti väed. Idanaabriga peetud lahingutest, Jäälahingust ja ka lahingust Rakvere all rääkis TÜ dotsent Anti Selart. 2005.aastal. Kuula siit:
Rakvere - Wezenbergi nimeloo tähendus rääkis emeriitprofessor Enn Tarvel 2005. aastal saates, milles oli juttu Eesti ühiskonnast 13. sajandil. Kuula siit:
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.