Seekordses saates räägime majanduspoliitikast Vabadussõja ajal, iseseisva Eesti riigi algusaastatel. (Fotol üleskutse siselaenu ostmiseks 1918. a detsembris) Sõja ajal olid peamine küsimus seotud toorainega ja sellega, kellele mida toota, kes ostab kauba? Näiteks sel ajal toodeti Sindi kalevi-manufaktuuris kalevi asemel paljude muude asjade seas ka äädikat.
Missugused olulised majanduspoliitilised otsused, mis mõjutasid Eesti tuleviku, tehti juba sõja ajal? Missugused olid eesti suuremad tööandjad sõja ajal, kui paljudele inimestele tööd suudeti anda? Kuhu tööstus oli koondunud? Kui palju riik majandusse sekkus ja kuidas?
Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi vanem teadur ajaloodoktor Maie Pihlamägi:" Kui Eesti Pank ei oleks krediteerinud meie majandust, ei oleks majandus nii ruttu jalgadele saanud." Saates saab teada ka aastanumbri, mis ajaks oli Eesti majandus jalule tõstetud.
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud. Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm. Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Kätlin Maasik.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.