Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.
Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist:
Eesti lugu. Maaseadus
10. oktoobril 1919.a. võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis puudutas otseselt vähemalt poolt Eesti rahvast. Maaseaduse põhiautor, maaseaduse elluviija, mitmekordne põlluminister Theodor Pool on ise maareformi kohta öelnud: "Maareform on ühtlasi Eesti iseseisvuse tulemuseks ning selle pandiks tulevikus. Ta on kindlustanud Eesti rahvale eluruumi oma aastatuhandeid asustatud kodumaa pinnal ning aitab seda kaitsta tulevikuski väliste sissetungijate vastu."
Missuguste vaidluste järel Asutavas Kogus maaseadus vastu võeti, kellelt ja kui palju maad võeti ja missugustel alustel rahvale jagati, mida arvasid maaseadusest eestlased ja mida baltisakslased, kuidas riik korraldas maa kasutuselevõtu ka tegelikus elus, räägib Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg (pildil).
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud.
Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm.
Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Maris Tombach.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.