Eks kogu see terminate värk on väga tinglik. Ja eriti emigratsioonis oleva opositsiooni puhul näib olevat tegemist ka levinud eksiarvamustega. Ka Eesti venekeelses meedias on seda seltskonda kritiseeritud ja alusega. Selles seltskonnas eneses on sügavaid erimeelsusi. Näiteks Garri Kasparov on üks väheseid, kes on vastu mitte ainult Putini režiimile, vaid ka Vene imperialismile ja kelle sõnul post-sovjeetlik Venemaa taassündis just impeeriumina.
Eestis on Oleg Samorodnõi meenutanud rajataguse opositsiooni ühe juhtfiguuri Vladimir Kara-Murza esinemist Prantsusmaa Senatis, kus ta arutles, et Venemaa rahvusvähemusi saadetakse massiliselt Ukraina rindele põhjusel, et neil on ukrainlasi psühholoogiliselt lihtsam tappa kui etnilistel venelastel. Justkui järelduks sellest, et venelastel, vaesekestel, on teisi slaavlasi justkui raske tappa. Vene regioonide hea tundja Vadim Štepa on aga märkinud, et rajataguse opositsiooni mõtlemine põhineb endiselt Moskva-kesksusel, ehk nad pooldavad Venemaa kui impeeriumi säilimist. Ta küll möönab, et erinevalt Anatoli Tšubaisi liberaalse impeeriumi ideest ei hoia nad sihikul endist nõukaliidu ala, vaid piirduvad Venemaaga.
Kuid nii või teisiti on enamus opositsioonist siiski imperiaalsete vaadetega, millele oleme ka taustajuttudes viidanud. Räägin pisut sellest Tšubaisi liberaalsest impeeriumist, millele Vadim Štepa on viidanud. Tšubais oli Jeltsini ajal Jegor Gaidari meeskonnas ja vastutas erastamise eest Venemaal. Sellega teenis ta ka paljude venemaalaste pika viha. Kuigi tol ajal reformimeelne, mahtus ta hiljem aga ka Putini aja struktuurides headele kohtadele ja lahkus Venemaalt alles Ukraina vastase suuragressiooni alguse järel.
Aastal 2003 avaldas Tšubais oma liberaalse imperialismi manifesti. Kuna ta oli tol ajal ka Paremjuõudude Liidu üks juhtfiguure, peeti seda selle poliitjõu valimiseelseks avalduseks. Manifest oli aga omaette huvitav nähtus. Tšubais leidis, et Venemaa poolt nõukariigi vormis pakutud mudel kukkus läbi. Kuid kogu 20. sajandi siiski pöörelnud Venemaa ümber ja see oli saavutus.
Idee olnud küll vale, kuid liidriroll poolele maailma elanikkonnast oli ajalooliselt pretsedenditu saavutus.
Aastal 2003 leidis Tšubais, et kaklus Läänega on Venemaa jaoks lõppenud, kuid eliit riigis on alles kujunemas. Võim ei oskavat lahendada rahva eneseidentifikatsiooni probleemi, millele aga Tšubaisil oli lahendus olemas. Nimelt põhiväärtused, nagu vabadus, eraomand ja tingimata ka riik. Ja neid väärtusi ei maksvat läänelikeks nimetada, kuna neid järgitakse ka mitmetes mitte-Lääne riikides. Kuna eelmisel sajandil Venemaal ei lastud neid liberaalseid väärtusi kasutada, on vaja need rahvale nüüd tagasi anda.
Samas tulnuks mõista, et Vene turg ei saa kunagi koopiaks prantsuse või inglise omast. Ning Venemaast ei saa kunagi Ameerikat, kuna ameeriklaste ajalugu on alla 300 aasta, samas kui Venemaal tuhat aastat. No siit hakkab juba kerima see Venemaal kultiveeritud mõttelaad tuhandeaastasest riigist ja kohe järgneb ka vene rahva erilisus. Nimelt et Venemaa ja vene rahva tõe, õiguse ja õigluse otsingud seisavad alati kõrgemal materiaalsete algimpulsside tasandist. Ehk sisuliselt sama väide, kui vene erilisuse toonitajatel kuulutamaks üleolekut Lääne madalast materiaalsest mõtlemisest.
Tšubais soovitas võtta tuleviku kavandamisel silmapiiriks 30-50 aastat. Et ülesanded olla hirmuäratava ulatusega, kuid Venemaa on alati kaldunud lahendama kosmilise mastaabiga küsimusi, kuna see on riik oma saatuse ja ajaloolise missiooniga. No nii, olemegi jõudnud ka ajaloolise missioonini…
Ülejäänud nõukariigi osadega võrreldes olevat Venemaa palju arenenum ja kujutavat SRÜ aladel ainsat ja unikaalset liidrit ning seda liidrirolli on vaja kindlustada. Veelgi enam, Vene ideoloogia peab olema liberaalne imperialism, mis on Venemaale loomupäraselt omane ajalooliselt, geopoliitiliselt ja moraalselt.
See imperialism ei tähenda loobumist territoriaalse terviklikkuse põhimõttest ega rahvusvaheliste normide rikkumist. See tähendab aga vene kultuuri arengule kaasa aitamist ning venelaste ja venekeelse elanikkonna kaitsmist naaberriikides. Samuti vene äritegevuse laienemist naaberriikidesse ja seal demokraatia, kodanike õiguste ja vabaduste toetamist ning vajadusel ka kaitsmist Vene riigi poolt. See missioon võimaldab ümber mõtestada ka Vene välispoliitika alused. Euroopa Liidu või NATO-ga ei ole Venemaal vajadust liituda, kuna ta ei mahu neisse ei majanduslikult, poliitiliselt ega geograafiliselt. Vaja oleks hoopis näha ühendatud Põhjapoolkera suurte demokraatiate rõngana, kuhu kuuluvad USA, ühendatud Euroopa, Jaapan ning tulevane Vene liberaalne impeerium.
Need ideed leidsid toetust erinevate tegelaste seas, nagu näiteks Nikita Mihhalkov ja Sergei Karaganov, kui mainida impeeriumimeelsetest tuntumaid nimesid. Väidetavalt olevat Tšubais tollal mõelnud Putini-järgsele ajale ehk perioodile pärast 2008. Nagu teada, Putini aeg siis aga ei lõppenud. Hiljem on Tšubais osaliselt oma manifestist eemaldunud, kuigi mitte täielikult. Aastal 2021 ütles ta ühes intervjuus, et Vene tulevik ei saa olla samasugune kui Leedul või Poolal, kuna Vene tähendus Euraasias on lihtsalt suurem. Ja Vene mõju peaks olema suurem kõigele, ka väärtustele, mida maailmas omaks võetakse või siis ei võeta. Aastal 2021 arvas ta, et igasugused vene maailmad ja slaavi vennalikkused on surnud. Varem on ta aga öelnud, et Venemaa peab toetama vene kultuuri ja keelt oma piiride taga Kasahstanist Baltikumini. Et Venemaa valitsus mõtles omal ajal vene kultuuri kaitsmisest Baltimaades, kuid ei olevat asja lõpuni viinud, mida iganes see siis ka tähendab.
Kuid lõpetuseks - nagu ütles Paul Goble, saab Venemaa olla kas liberaalne või impeerium. Mõlemat korraga ei saa olla.
Kuuldu on järelkuulatav ja järelloetav Vikerraadio kodulehel koos viidetega.
Viited:
* Миссия России в ХХI веке / Идеи и люди / Независимая газета
* Империалист Чубайс - Ведомости
* Анатолий Чубайс: "Я известный либеральный империалист" — Научно-культурологический журнал RELGA.RU
* Анатолий Чубайс: от либеральной империи к "дайте регионам свободу"
* A Liberal Russian Empire Is A Contradiction In Terms – OpEd – Eurasia Review
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.