Parempöördest kogu läänemaailmas räägitakse viimasel ajal palju ja põhjusega. Euroopas on paremradikaalsed jõud moodustanud vaata et suurima poliitilise pere.
Kasutan jutus briti politoloogi Mark Leonardi pikemat kirjutist, milles ta lahkab seda nähtust kui globaalset poliitilist revolutsiooni.
Laias laastus on suur osa probleemist selles, et paremradikaale nähakse ekslikus valguses, nagu oleksid nad minevikku pööratud nostalgitsejad, kes igatsevad taga mingit müütilist minevikuaega. Leonard väidab, et tegelikult on tegemist väga kaasaegse, või isegi postmodernse liikumisega, mistõttu on õigustatud nende nimetamine uusparempoolseteks.
Kuna Donald Trumpi administratsioon on kummutamas viimase 80 aasta liberaalset konsensust läänemaailma sisepoliitikas, riigi rollis ja rahvusvahelises korras, on palju tähelepanu pööratud USA-le. Kuid Trumpi niinimetatud "teine Ameerika revolutsioon" on kanda kinnitanud ka Euroopas.
Ajakirja Economist hinnangul moodustavad uusparempoolsed praegu Euroopa kõige populaarsema poliitilise jõu, aasta tagasi oli nende keskmine tulemus valimistel 24 protsenti ehk enam kui senistel konservatiividel ja sotsiaaldemokraatidel. Mitmes riigis on nad võimu juures ja Prantsusmaal, Saksamaal ning Ühendkuningriigis juhivad nad populaarsuse edetabelit. Põhjuseks näikse olevat hea olukorra analüüs, tee leidmine laia valijabaasini, ründav poliitiline agenda ja digiajastule paslik kommunikatsioonistrateegia.
Uusparempoolsete puhul ei ole tegemist ühtlase seltskonnaga. Prantsuse rahvuskogu katkestas sidemed Saksa AfD-ga seoses tolle liikmete natsimeelsete väljaütlemistega. Trumpi agressiivsed plaanid Gröönimaa suhtes tõukasid temast eemalduma mitmeid Euroopa parempoolseid. Võib öelda, et Trump on üldse Euroopa uusparempoolsetele karuteene osutanud, kuigi mõned selle suuna poliitikud jätkavad tema ees kummardamist.
Ka Venemaa suhtes ollakse eri meelel. Vene suuragressiooni algus 2022. aastal pani mitmeid uusparempoolseid senist Moskva-meelsust korrigeerima. Taas võib märkida prantsuse rahvuskogu, mis kiirkorras maksis ära oma võla Venemaa seostega pangale, briti Reformipartei muutis oma seisukohti, Poola Õigus ja Õiglus on niigi Moskva suhtes väga kahtlev ja kriitiline. Vene-kursile jäid ehk kindlaks vaid Viktor Orbáni Ungari ja Robert Fico Slovakkia.
Uusparempoolsus kasutab edukalt ära läänemaailma järjestikuseid kriise, mis eri moel elavad edasi ja moodustavad kokku ühe polükriisi. See on murendanud senist liberaalset konsensust, nõrgendades riigi võimet näidata, et olukord on kontrolli all ja levitades arusaama, et riik ei ole töötava inimese teenistuses.
Uusparempoolsed ongi edukalt apelleerinud töölisklassi huvide kaitsja rollile. Mis on mõneti paradoksaalne, kuna mitmed nende liidrid on endised pankurid, börsimaaklerid või praegused rikkurid. Kuid igal juhul on töölisklassi hääled hakanud liikuma sotsiaaldemokraatidelt ja muudelt vasakjõududelt uusparempoolsetele. Saksamaal võitis AfD mullu 38 protsenti töölisklassi häältest, Prantsusmaal võitis rahvuskogu tunamullustel parlamendivalimistel aga 59 protsenti töölisklassi häältest.
Ei ole küll teada, kas võimule tulekul hakkaksid uusparempoolsed jätkuvalt tööliste huvide eest võitlema. USA-s näiteks on Trumpi administratsioon olnud kasulik eelkõige ülirikastele. Kuid see ei olegi tähtis. Nagu üks uusparempoolne poliitik märkis, on nende eesmärk kõigepealt kõik segamini lüüa, eks siis pärast paistab. Soov on globaliseerumisele ja vabakaubandusele lõpp teha ja tõsta aukohale traditsiooniline rahvuskultuur. See kultuuriteema näikse Leonardi arvates läbivat kõiki uusparempoolsete plaane.
Oma loosungites ja retoorikas püüavad uusparempoolsed hõlvata erinevaid rahulolematute hulki. Üks läbiv teema on sisserändevastasus. Immigratsiooni kaela saab ajada palju ebakõlasid ühiskonnas. Immigrandid ohustavat töökohti, eluviisi, rahvuskultuuri ning perekonda. Demograafia ja perekond on ka üks valdkondi, mida uusparempoolsed rände kõrval toonitavad ja milles nad pakuvad näiteks positiivset diskrimineerimist kohalike ja heteroseksuaalsete perede kasuks.
Kultuuriteema on seotud ka nende majanduspoliitikaga. Nad toonitavad vajadust kaitsta sügavaid põllumajanduslikke ja tööstuslikke huve mitte ainult majanduslikel põhjustel, vaid ka rahvusliku kultuurilise identiteedi ja uhkuse kaitsmise nimel. Samal viisil on nende jaoks ka välispoliitika seotud kultuuriga, kuna liberaalsed rahvusvahelised ideaalid on nende arvates vastuolus rahvusliku autonoomia ja identiteediga.
Nende poliitika alust võib kirjeldada kontsentriliste ringidena: tsivilisatsioon, rahvus, hõim, perekond. Atlandi-üleste suhete puhul jälgivad uusparempoolsed ilmselt rahva suhtumist. Euroopa on kant, kus suhtumine USA-sse on enim kannatada saanud. Vaid 16 protsenti Euroopa Liidu elanikest loeb USA-d liitlaseks. Ligi 30 protsenti näeb neis aga rivaali või vaenlast. Ja see mõjutab ka uusparempoolsete seisukohti, kuigi nende seas on suhtumine muust elanikkonnast positiivsem. Ja Euroopa Liitu nad muide lõhkuda ei kavatse, siht olla selle muutmine seestpoolt.
Eraldi teema on uusparempoolsete oskus kasutada uusi kommunikatsioonivahendeid. Inimesed ei usu enam, et miski oleks absoluutne ja teadaolev tõde. Nad kalduvad lootma emotsioonidele või isiklikule arvamusele otsustamaks, mis see tõde on. Ja uusparempoolsed oskavad seda olukorda ära kasutada. Peavoolupoliitikutel soovitab Leonard seetõttu parandada oma digikommunikatsiooni oskuseid. Praeguses olukorras ei ole jutt enam erinevatest arvamustest, see on jutt erinevatest faktidest, mida kasutada.
Leonard soovitabki senisel peavoolul kõigepealt eelarvamusteta tutvuda uusparempoolsete seisukohtadega, rajada poliitiliselt kindel platvorm, millelt uusparempoolseid rünnata ja tegeleda reaalselt inimeste muredega.
Kirjutisest on minu arvates puudu üks senise peavoolu nõrk koht, nimelt varandusliku ebavõrdsuse kiire suurenemine läänemaades. Ka sellega tasuks tegeleda. Leonard märgib aga õigustatult, et ära tasub kasutada Trumpi seltskonna toksilisust eurooplaste seas, kandes selle üle ka paremradikaalsetele vaadetele.
Viited lugemishuvilistele
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.