Aasta algus toob igat masti ennustusi. Vaatasin ettevaateid ja peatusin paari Euroopa mõttekoja ühisülevaatel. Seal olid Euroopa Liidu jaoks riskid ilusti lühidalt paika pandud. Lisan neile üht-teist.
Ülevaate aluseks on umbes 500 arvaja seisukohad, mida on püütud kokku võtta. Euroopa Liidu ees seisvate riskide hindamiseks pakuti küsitletuile 30 erinevat riski, mis tuli järjestusse panna.
Igal juhul tuli sellest uuringust välja viis kõrge astmega riski Euroopa Liidu jaoks. Need on USA loobumine julgeolekutagatistest Euroopa liitlastele; Hiina-Taiwani relvakonflikt; Venemaa sõjaline agressioon NATO-sse mittekuuluvate naaberriikide vastu; Venemaale kasulik relvarahu Ukraina sõjas ja Venemaa massiivne hübriidrünnak Euroopa Liidu kriitilise infrastruktuuri vastu. Seda viimast loetakse suurimaks ohuks. Nagu aastavahetus Läänemerel näitas, on see arenev ja ohtlik trend. Kaablid, torujuhtmed, sidevõrgustikud, kõige puhul on valmidus ründe tõrjumiseks pehmelt öeldes küsitav. Seda nii tehniliselt kui ka juriidiliselt.
Rahvusvahelises õiguses ja riiklikes seadustikes näikse selles osas olevat suur auk. ÜRO mereõiguse konventsioon näiteks kiideti heaks 1982 ja see tugines omakorda 1884. aasta merealuste telegraafikaablite kaitse konventsioonile. On ilmne, et kogu seadustik on ajale jalgu jäänud. Järelikult tasub Euroopa riikidel tõstatada aktiivsemalt reeglistiku ajakohastamise vajadust.
Mõistetavalt on osa riike, kes vee all askeldavad, sellele vastu, kuigi ehk mitte sõnaselgelt, vaid pigem ettekäändeid otsides. Seega on ehk vajadus vaadata regionaalsete või piiratud riikide arvuga lahenduste poole. Ja lugeda seniseid reegleid avatud pilguga.
Laiemalt tasuks ehk hübriidrünnakuid hakata selgemalt nimetama terrorirünnakuteks. See tähendaks, et ründe korraldajariigile saaks lihtsamini külge panna terroristliku riigi sildi. Ja see omakorda avaks juriidiliselt palju avaramad võimalused tegudega vastamiseks. Seda nii maal, õhus kui ka vee all toimepandavate rünnete puhul. Oleme ilmselt alles hübriidsõja algusfaasis, kuigi aeg on seda juba otseseks sõjapidamiseks hakata nimetama.
Kuid tagasi riskide loetellu. Suurimat mõju avaldavaks riskiks loetakse mõistetavalt NATO ja Venemaa sõjalist konflikti, kuigi selle teostumisvõimalust loetakse mõõdukaks. Muud mõõdukad riskid on Venemaa tuumarelva kasutamine, USA-Hiina omavaheline kokkupõrge, Iraani ja Iisraeli konflikti regionaalne eskaleerumine, kuid ka vägivaldsed kokkupõrked poliitiliste rühmituste vahel USA-s, võimalik ohvriterohke terroriakt Euroopas, narkokaubanduse järsk laienemine Vanas Maailmas, kontrollimatu sisseränne Euroopa Liitu Lähis-Idast, Põhja-Aafrikast ja Sahara alusest Aafrikast.
Mõõduka riskiga on Liibüa konflikti ägenemine, vaenutegevuse aktiviseerumine Punases meres koos mõjuga laevaliiklusele, Gruusia valitsuse täielik langemine Venemaa kursile, Hiina agressiivsus Lõuna-Hiina meres ja relvarahu kokkukukkumine Iisraeli ja Hamasi vahel.
Võimuvõitlust Venemaal koos kaasneva ebastabiilsusega loetakse kaudseks riskiks, nagu ka organiseeritud poliitilist vägivalda äärmusrühmituste osalusel Euroopa Liidu maades.
Riskide nimistus ei leidu erinevaid valimisi. Ma paneksin need aga juurde. Näiteks Ungaris on aprillis parlamendivalimised, mida tasub jälgida. Seda eriti arvestades Donald Trumpi administratsiooni otseseid sõnavõtte Euroopa riikide sisepoliitika teemadel.
Viktor Orbáni valitsus on mõneti Trumpi seltskonna mõõdik Euroopas. Trumpi-meelsed jõud on eelmisel aastal kosunud kogu Euroopas ja on reaalne paremradikaalse nihke oht. Kui aga Orbánil läheb kehvasti, võib see mõjutada ka teiste riikide paremradikaalseid jõude. Prantsusmaa kohalikud valimised saavad olema üks indikaator, kuigi sealne Marine Le Peni erakond on tegelikult mõõdukam kui Alternatiiv Saksamaale ehk AfD oma Vene-meelsusega.
Saab ka näha, kuivõrd USA administratsiooni esindajad on valmis avalikult teatud jõude toetama. Ja mitte ainult nemad, vaid ka tehnooligarhid nagu Elon Musk, kes on ju avalikult Euroopa sisepoliitika kohta sõna võtnud. Nüüd jõuame loogiliselt USA novembrikuiste vahevalimiste ja nende kaaluni. Kui demokraatidel seal väga hästi läheb, avaldab see mõju kogu trumpismile ja sealtkaudu ka Euroopa Trumpi-meelsetele. Omaette küsimus on tänavuste valimiste ja nende eelsete kampaaniate läbiviimine.
Sotsiaalmeedia roll on järjest kasvanud ja kui kampaania koondub eelkõige digisfääri, tekib küsimus sotsiaalmeedia platvormide omanikest ja nende käitumisest. Igat masti algoritmidega on võimalik nii mõndagi korda saata ja seega vaja tagada kampaaniate võrdsed võimalused ka sotsiaalmeedias.
Tehisaru tulek on toonud uued võimalused ja ka uued riskid. Kas ja kuidas neid maandada, ei oska mina öelda. Teadupärast on USA tehnogigandid ja administratsioon igasuguste regulatsioonide vastased. Kas kontrolli ja piirangute puudumine hakkab kujundama juba selle aasta valimisi või lükkub asi pisut edasi, saame tänavu näha. Ehk kogu valimiste temaatika hakkab omandama varasemast erinevat värvingut.
Jätan sellest lühiülevaatest välja majanduse, milles võib vist kindlaks lugeda vähemalt Hiina rolli tõusu jätkumist. Ja ei ole mõtet anda ülevaadet ka võimalustest Ukraina sõjas. Häid lahendusi seal praegu ei paista ja kogu asi võib edasi vinduda.
Uue aasta algus tõi USA sõjalise sekkumise Venezuelas kui rahvusvahelise õiguse rikkumise, eesmärgist hoolimata. Kaudselt võib see olla Vladimir Putini agressioonile Ukrainas tagantjärele õigustuse andmine ja Hiina jaoks Taiwani vastase agressiooni ette õigustamine. Vähemalt vormiliselt.
Ja kõige lõpuks. Suure tõenäosusega on suurim risk midagi, mida eespool ei ole kirjeldatud ja mida me ei oska ette näha. Selline must luik, rammus ja ettearvamatu.
Viited lugemishuvilistele
- Global Risk to the EU 2026
- The Middle East is on the brink of a new crisis. Here's where it could start. - Atlantic Council
- Rebalancing the Transatlantic Defense-Industrial Relationship: Regional Pragmatism in Northeastern Europe | Carnegie Endowment for International Peace
- The G20 Agenda Is Shifting from the Global South to America First | Carnegie Endowment for International Peace
- The world in 2026 | Chatham House – International Affairs Think Tank
- Global challenges in 2026 and beyond – GIS Reports
- The New Arteries of Power | Foreign Affairs
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.