Eesti rahvakalendri järgi nimetakse jaanuari näärikuuks. Sõna näär pärineb alamsaksa keelest niejār, mis tähendab uut aastat. Nii on jaanuari rahvapäraselt kutsutud ka uueaastakuuks, mille lõunaeestiline vaste on vahtsõaastakuu. Jaanuari nimetus on aga pärit vanarooma mütoloogias esineva jumal Januse nimest. Meie kuude ametlikel nimetustel ongi ladina päritolu, nagu paljudel teistelgi rahvastel. Seevastu soomlased on säilitanud omakeelsed nimetused ja jaanuari tähistab seal tammikuu. Sõna päritolu on selgitatud mitmeti. Ühelt poolt on tammi-sõna seostatud lehtpuu nimetusega tamm ja et tamm on kõva puu, siis on oletatud, et tammikuu vihjab jaanuari kõvadele pakastele. Teisalt märgib sõna tammi soome murretes rattarummu või tuuliku emapuud. Selle järgi oleks tammikuu justkui aasta keskkoht ja talve poolitaja.
Ka meie rahvakalendris on jaanuaris mitmeid tähtpäevi, mida peetakse talve poolitajaks. Üheks selliseks on 17. jaanuar ehk tõnisepäev, mis on üks peamisi talve keskpaiga tähistajaid. Sama funktsioon on paavlipäeval, mida peetakse 25. jaanuaril. Pärast seda täheldatakse juba kevade algete ilmnemist, ehk et päev läheb kukesammu võrra pikemaks ja päike hakkab riiet pleegitama.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.